Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"modifitseeriva" - 4 õppematerjali

LIITADVERBID
4
docx

LIITADVERBID

LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile.

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
LIITADJEKTIIVID
4
docx

LIITADJEKTIIVID

kirsspunane või kirsipunane. Kui laiendosaks on liitnimisõna, on moodustustüvi alati omastavas: rukkilillesinine, sibulakoorekollane. Avatud liitsõnarühma moodustavad värvinimetusi täpsustavad: hele, tume, kahvatu ja avarama seosevõimalusega täis. Omadussõna laiendosa on nimetavas: helepruun, tumepruun, kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbimärg. Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Genoomi struktuur ja funktsioon
74
docx

Genoomi struktuur ja funktsioon

kõrvalsaaduseks. • • Regulatoorsed RNAd ja kromatiini modelleerimine • lncRNAd võivad vahendada epigeneetilisi muutusi pannes tööle kromatiini remodelleerivad kompeksid spetsiifilistes lookustes. Osadel kromatiini remodelleerivatel kompleksidel on RNA seostumisdomeen kuid väike DNA järjestuse spetsiifilisus ning tänu lncRNAdele on nad võimelised spetsiifiliselt modifikatsioone läbi viima. • ncRNAd nagu HOTAIR, Xist/RepA seostuvad kromatiini modifitseeriva polycombi kompleksiga, mis viib läbi metüleerimist HoxD lookuses või X kromosoomis. Indutseeritakse heterokromatiini moodustumine ja geeniekspressiooni repressioon. • X-kromosoomi inaktiveerimine on vahendatud lncRNA poolt mida nim Xist. RepA paneb tööle PRC2, mis vaigistab ühe X-kromosoomi. Xist omab antisense partnerit Tsix. Tsix toimib aktiivsele X kromosoomile titreerides sellelt PRC2 kompleksi

Bioloogia → Geneetika
75 allalaadimist
Molekulaarbioloogia
194
docx

Molekulaarbioloogia

tsiooniga-. Protsessing – transkriptist eraldatakse intronid ja lisatakse 5’ otsa cap struktuur ning 3’ otsa lisatakse polü (A) järjestus. Eukarüoodis ei ole stoppkoodonit, tuleb 3’UTR osa, mis on olulisim mRNA regulatsiooni koht (ligikaudu 200 nukleotiidi). Polü A saba (30-200 nukleotiidi). See pole DNA-s kodeeritud, selle lisab Polü A polümeraas. 3’UTR juurde seonduvad mitmed valgulised faktorid. Määravad ära, mitu koopiat valku tehakse. Toimib ka modifitseeriva järjestusena. cap ―AUG ―UGA ― juuksenõel ― STOP. UGA kodeerib sec’i teket (selenotsüsteiin, sealt tekivad juuksenõelad). Enne on vaja pausi. Lisaks on veel 3’UTR-s spetsiaalne järjestus – SECIS – määrab ka sec’i lülitumise. SECIS toimib ainult üks kord. dihüdrofolaadi reduktaas. cis-elemendita seonduvad ka rasvhapped. 34 cap ja polü (A) on vajalikud: 1) mRNA stabiilsus 2) mRNA transport 3) mRNA

Bioloogia → Bioloogia
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun