Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM) ja süsinikmaatriksiga (SMKM). Komposiitmaterjali maatriks
argoon. Vedelikkromatograafis on mobiilseks faasiks vedelik. GK on statsionaarseks faasiks 700 erinevat ühendit. VG on statsionaarseks faasiks- Lahutusmehhanismid- GK ainete öahutamist kolonnis põhjustab proovi molekulide erinev adsorptsioon liikumatus gfaasi pinnal. VK- suurt osa lahutamises omab analüüdi vastasmõju mobiilse faasiga. VK variandid- 1)pööratud faasi kromatograafia: polaarne mobiilne faas (vesi+modifikaator) mittepolaarne stastionaarne faas (C2-C18). Mehhanism polaarsed molekulid lahustuvad paremini eluendis, kui statsionaarses faasis ja elueeruvad varem, kui polaarsed molekulid, mis lahustuvad paremini statsionaarses faasis. 2)eksklusioonkromatograafia: kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil; kolonni täidised on poorsed materjalid; 3)ioonkromatograafia:
Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari 62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus) ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni toiminantsus tunnust ei võimenda. Märgitakse samade tähtedega või eri alaindeksiga. (sulis - paljasjalgsus). 63. Polümeersed geenid(polümeersus) Ühe tunnuse kumulatiivne ühesuunaline muutumine, mitmete geenide poolt. 64. Põhigeenid ja modifikaator geenid Põhigeenid - kas tunnus tekib või mitte Modifikaatorgeenid - avaldavad vähem mõju kui põhigeenid 65. Geeni ekspressioon(ekspressiivsus) Kui palju valku sünteesitakse ühelt geenilt. 66. Geenide aheldus Mida kaugemal on kaks tunnust kromosoomis, seda suurema tõenöosusega tuleb nende vahele krossingoveri (ristsiirde) koht. 67. Mis on cM (centi morgan) Kahe tunnuse kaugust kromosoomis mõõdetakse (centi morganites) morganiidides. 1. Geneetiline identifitseerimine
piiridesse jäävad väärtused. Järgnevalt veel näiteid õigetest massiivi deklareerimise lausetest:
Jada : ARRAY[1..100] OF Real;
Maatriks : ARRAY[0..9, 0..19] OF Boolean;
Malelaud : ARRAY['A'..'H', 1..8] OF Char;
X, Y, Z : ARRAY[-100..100] OF Integer;
Massiivi deklareerimine keeles C
Massiivitüüpi muutuja deklareerimise lause süntaks keeles C on järgmine:
muutujadeklareerimise_lause ->
[
indeksitüübi väärtuste piiridesse jäävad väärtused. Järgnevalt veel näiteid
õigetest massiivi deklareerimise lausetest:
Jada : ARRAY[1..100] OF Real;
Maatriks : ARRAY[0..9, 0..19] OF Boolean;
Malelaud : ARRAY['A'..'H', 1..8] OF Char;
X, Y, Z : ARRAY[-100..100] OF Integer;
Massiivi deklareerimine keeles C
Massiivitüüpi muutuja deklareerimise lause süntaks keeles C on järgmine:
muutujadeklareerimise_lause ->
[