Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma lahenduse just tänu selle organisatsiooni tõhusale tööle. Kui rääkida NATO sõjalisest tegevusest, tekkib küsimus, Millest selle organisatsiooni sõjaline väestruktuur koosneb ? See koosneb liikmesriikide poolt NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest. Väestruktuur on jaotunud kaheks erinevaks aruks: paiksed üksused ja ümberasutatavad üksused. Mobiliseeritavad üksused on mõeldud NATO operatsioonitüüpideks ning on valmis tegutsema kogu organisatsiooni territooriumil ja vajadusel ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud organisatsiooni valduste kaitsmiseks riigi piirides või selle vahetusläheduses. Seega võime järeldada, et meie riigi territoorium on üsnagi hästi kaitstud. Arvestades veel ka oma sõjaväega, mis meil Eesti riigis on.
Olulistemaks ressurssideks on põllumajanduslik maa ning energiakandijad (nafta, kivisüsi, maagaass), taastuvad energiaallikad (hüdro-, päikese-, tuule- ja biomassienergia). Füüsiline kapital pikka aega on seda peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks. Kapitali akumulatsiooni aluseks on investeeringud, mida saab jagada kahte gruppi. Siseallikad erasektori vabatahtlikud säästud ning maksupoliitika ja inflatsiooni abil mobiliseeritavad riiklikud säästud. Välisallikad välisabi ja -laenud ning välisinvesteeringud, samuti rahvusvahelise kaubanduse vahendusel saadavad ressursid. Inimressursid selle all käsitletakse nii inimeste hulka kui kvaliteeti. Oluline on ka rahvastiku vanuseline struktuur, eriti töövõimelise elanikkonna osakaal võrreldes ülalpeetavatega. Inimressursi kvaliteedi ehk inimkapitali määravad inimeste tervislik seisund, haridustase, oskused ja kogemused, ettevõttlikkus, töötahe
102 1.konjugeeruvad plasmiidid on võimelised iseseisvalt konjugeeruma kuna kannavad konjugatsiooniks kõiki vajalikke geene (MPF, MOB geenid) ja oriT-d. Lisaks konjugatsiooniks vajalikele geenidele sisaldavad sellised plasmiidid enamjaolt veel teisi geene, mis aitavad plasmiidil säilida transkonjugandis. Näiteks antirestriktaaside ja ssDNA-ga seonduvate valkude geene. 2.mobiliseeritavad plasmiidid sisaldavad relaksosoomi moodustumiseks vajalike valkude geene (MOB geenid) ning oriT-d. Konjugeeruda saavad ainult siis, kui MPF-ks vajalikud valgud (T4SS) ekspresseeritakse bakteris teiselt (konjugatsioonivõimeliselt) plasmiidilt või kromosoomilt. 3.mittekonjugeeruvad plasmiidid pole võimelised konjugeeruma, sest puuduvad nii MOB kui ka MPF geenid või oriT. Mõnikord on mittekonjugeeruvatel plasmiididel olemas oriT, kuid selliste plasmiidide konjugatsioon on eriti harv.
sõjakomissariaadi 30. juuli 1941. aasta käskkirjaga nr. 30 1.3. augustini 1907.1922. aastakäigu sõjaväekohuslased (Saarte Hääl, 30. juuni 1941). Kokku saadi 2935 meest (ZEV). Saaremaalt mobiliseeritud 1941 Kuressaare linn 251 Vallad kokku 2 684 Kaarma 230 Kihelkonna 225 Kuressaare 204 Kärla 111 Laimjala 96 Leisi 135 Lümanda 203 Muhu 187 Mustjala 151 Pihtla 174 Pärsama 134 Pöide 345 Ruhnu Salme 99 Torgu 248 Valjala 142 Kokku 2 935 Saaremaal jagati mobiliseeritavad juba valdades kahte gruppi. Osa mehi saadeti mandrile, kohale jäetud aga saadeti täienduseks kohalikule hävituspataljonile. Umbes 300 mobiliseeritud mehest formeeriti eraldi pataljon. Üksus viidi peatselt Hiiumaale ja sealt saadeti septembris üks rood Vormsi lahingutesse, kus peaaegu kõik mehed sakslaste poole üle jooksid. Tallinna evakueerimisel 1941. aasta augustis saadeti ligi 400 Põhja-Eestis
Vastutus Landeswehri sõja puhkemises langeb vähemalt poole võrra rohkem eestlastel endil. Eesti ja Läti oli 1918. a lõpus üsna ühesuguses positsioonis - mõlemad olid olnud Saksa okupatsiooni all, mõlemasse riiki olid sisse tungimas punaarmeelased, mõlemas riigis oli loodud iseseisev vabariik, aga siiski oli ka erinevus ja sõjapidamise seisukohast suurimaks erinevuseks oli relvajõududes. Eestis oli vähemalt põhimõtteliselt mobiliseeritavad mehed olemas, Lätis kippus olema olukord teistsugune - Läti Rahvusväeosad olid lahkunud Nõukogude Venemaale ja kujutasid endast Punaarmee kõige ustavamaid sõjaväelasi. Ulmanise valitsus kuulutas välja ka mobilisatsiooni, aga mehi tuli kokku napilt. Lätis leidus üldist punameelsust tunduvalt rohkem kui Eestis. Ainus võimalus Läti kaitseks oli otsida välisabi. Lätlastel läks asi veel nirumalt kui eestlastel,