Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles. *Modal jass on sna tihti eriti kiires tempos. *Klassikaline modaal jazz on sageli aju. *Klassikalise modaal jazz-i sisaldab vga vhe kooskla.
*maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt uudishimulikud, liikuvad ja ettevtlikud. *kainikuiga- Iseseisvuse oluline suurenemine. Selle vanuseastme arengulesanne on trmu, tkuse, kohuse ja vastutustunde kujundamine. *murdeiga- ehk mrsikuiga thistab lapseea lppu. Sisemised ja vlimised vastuolud, konfliktid, trkav iseseisvus ja takerdumine lapseplve. Perioodi arengulesanne on oma identiteedi leidmine. Aru saada kes ma olen ja kes ma tahan olla jne
Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja psinud heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaie ning loa tulla tagasi, kui see on nrtsinud
loomingutellimusi mujalt maailmast ning parim osa eesti muusikast on judnud kogu maailma publiku ette. Suur osa eesti muusikast on kogu maailmas kttesaadav ka mainekate plaadifirmade mrkide all, kige enam on salvestatud Prdi, Tormise, Tri ja Sumera loomingut. Eriti suured teened on plaadifirmal ECM ning selle juhil Manfred Eicheril. Edukad on olnud ka paljud Eesti Raadio poolt UNESCO heliloomingu rostrumile esitatud heliteosed - rii poolt ramrgitud tid mngitakse paljudes klassikalise muusika raadiojaamades le maailma. 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tid endaga kaasa vrsket mtlemist. Paljud neist on end tiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle plvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus thelepanu keskmes kla - klaksitlus on sageli vga peen ja keskendub peentele nanssidele. Peaaegu tiesti puudub kahe varasema plvkonna muusikat iseloomustanud
arvasid, et tuleb luua midagi vimsat ja suurejoonelist nagu oli antiikajal. Selleks oli ooper, mille komponentideks oli laulmine, tantsimine, uhked kostmid ja rikkalikud lavakaunistused. Esimene suurejooneline ooper oli Claudio Monteverdi Orpehus. Hilisemaks ooperikeskuseks kujunes Veneetsia. Seal tegutses umbes 7 ooperiteatrit. 6. Basso Continuo e. nummerdatud bass. (katkematu bass) Muusikat pidevalt saatev bassihl, mille peale ehitatakse les saateharmoonia. Seda mngitakse vhemalt kahe pilliga, millest ks on basspill (tello, viola da gamba, fagott) ja .harmooniapill (klavessiin, orel, lauto). 7. Mida thendavad opera buffa ja opera seria? Opera buffa on koomilise sisuga ooper. Opera seria on tsise sisuga ooper. 8. M i l l i s e i d i n s t r u m e n t a a l m u u s i k a ~#a n r e k a s u t a t i ? S o o l o k o n t s e r t S i t , m i s k o o s n e s n e l j a s t o s a s t ( a l l e m a
annaabi.ee 
