erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima); 3) nelik ehk nelikvärss
Toomingad valvavad talu, Üle ussaia vaatavad kopli. Riim. Seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus Loovad kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus > tähenduslik kokkukuuluvus Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid,
Toomingad valvavad talu, Üle ussaia vaatavad kopli. Riim. Seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus Loovad kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus > tähenduslik kokkukuuluvus Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants
Amfibrahh 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luues harvaesinev. Näide: Helk kollane lahkumisleinan V V / V V / V V/ Väriseb veel Sääl kaugen metsa seinan V V / - V / -V / Eesti luules: trohheus, jamb, daktül. 10.Riim Riim on seaduspärane häälikukordus. Loob kõlaterviku ja rütmi (kõla+sisuühtsus), mneumooniline otstarve (aitab meelde jätta). Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust). Annab keelega mängimise võimaluse. Riim on omane ka rahvalauludele. Kõikides keeltes on olemas riimi kasutamise võimalused, siiski erineb riimi kasutamine keeleti. Shakespeare ei kasutanud üldse riimi. Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Algriim - sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules (alliteratsioon ehk
annaabi.ee 
