Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu „Voltaire’i büst“; „Orjaturg“; „Picasso portree“ (mõnitus)
absurdne huumor meestele · lastepärane maalimine värvikirev, · sürrealism jaguneb kaheks: fantaasiaküllane 1. veristlik sürrealism reaalsem suund; Dali, Ernst, Magritte · arendas kujunditest dekoratiivstiili 2. mitteveristlik suund seos raskesti · ''Hollandi interjöör II'' tabatav või puudub; Masson, Miro, Tanguy · ''Sürrealistlik portree'' · rühmitus püsib koos umbes 20 aastat · Andre Masson Hispaania kodusõda · kasutas maalides spontaansuse abi · skulptuuris A. Giacometti automaatne maalimine · piitskõhnad, abstraheeritud ja krobelised
koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud
kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed
koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud
kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest
annaabi.ee 
