Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida tundsite minevikus või tunnete nüüd, mõtete kujul teistest või endast ning teie endiste või praeguste soovide või vajaduste kujul.
http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad
2. Näo karakteristikud: partnerile otsavaatamine, naeratamine või naermine. 3. Liigutused: kehaliigutused, käeliigutused, jalaliigutused, pealiigutused, positsiooni muutmine. 25. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. · Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Need emotsioonid avalduvad erineval viisil mitteverbaalselt. Süütunde korral tavaliselt ei vaadata partnerile otsa, hirm ja põnevus võib aga avalduda liigutuste sageduse suurenemises või hääletämbri kõrgenemises. · Kognitiivse lähenemise järgi kujutab valetamine endast kognitiivselt mitmetahulist
omavahel võrrelda erinevate isikute poolt antud tunnistusi. 11. (Mitte)vastavus teistele tõenditele. Tehakse kindlaks, kas tunnistus vastab muude tõendite põhjal kujunenud kuriteo üldpildile ja detailidele. 32.küsimus Teoreetilised alused vale tuvastamiseks Objektiivsed valetamise tunnused Teoreetiliselt peaks valetaja teadvuses toimuma valetunnistuste andmise käigus kolm erinevat protsessi: emotsionaalne, kognitiivne ja kontrolli protsess, mis kõik jätavad jälje tema mitteverbaalsesse käitumisse. Emotsionaalselt peaks valetamisega kaasnema sõltuvalt isiksuslikest eripäradest süütunne, hirm või põnevus. Oletame, et keegi tahtis varastada tänavalt jalgratast ja teda juhtus nägema politseinik, kes temalt küsis: "Kas see on Teie ratas?". Subjekt vastas "Jah", kuid võis ennast samal ajal tunda süüdlasena, kuna teda on õpetatud, et ei ole ilus teistele, eriti politseinikele valetada. Teisel juhul tunneb ta hirmu, kartes, et "jäi vahele"
annaabi.ee 
