On mõrdu millel on üks juhtaed ja selle mõlemas otsas on mõrrakere. Mõrrad asetatakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väiksemad paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel. Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksinda püügile asteada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugeus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra päraosa. On mitmesuguseid mooduseid. Suuremste mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (e. kott) ühte paatidest (suuremasse) ja tühjendadkse see
kalda poolt avavee poole või vastupidi jne. Mõrrad asetakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väikemad paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel. Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksnda püügile asetada suhteliselt keeruline ja tavaliselt tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist terastrossist südamikuga. Nende tugevus tuleb valida külladane. Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel ) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra pärasosa. On mitmesuguseid moodusied. Suuremate mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see
seina. 8. Edasi lanegetatakse rõhku veelgi, kuni toonid kaovad – see moment manomeetril vastab diastoolsele rõhule. 9. Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima ii. Riva-Rocci meetod: Riva-Rocci tehnika põhines kummist koti kinnitamises ümber käe ja selle õhku täis pumpamises. Kott oli ümbritsetud mõnest mittevenivast ainest silindriga ning elavhõbeda manomeeter mõõtis rõhku kotile. Rõhku suurendati, kuni pulssi polnud enam tunda. Seejärel survet vähendati ja koos sellega alanes ka elavhõbeda manomeetri näitaja. Manomeetri näit, sellel hetkel, kui pulssi oli uuesti tunda, oli süstoolse vererõhu näitaja (ainult süstoolse vererõhu mõõtmiseks, mitte diastoolse jaoks). G. Pulss ja selle mõõtmine.
Intubatsioonitoru sisestades tuleb olla ettevaatlik, et klemmide hambulised haardepinnad ei vigastaks õrna intubatsioonitoru mansetti, mis võib seetõttu kaotada oma tiheduse. See võib juhtuda eriti siis, kui sondi lükkamise või nihutamise ajal muudetakse klemmide asukohta. Eesti kiirabi standardvarustuses on kahte suurust Magilli klemme (lapsele ja täiskasvanule). Pilt 51.12. Magilli klemmid 720 Toru fikseerimine Kõige sagedamini kasutatakse intubatsioonitoru fikseerimiseks mittevenivast materjalist 0,5 kuni 1 cm laiust paela. Intubatsioonitoru sidumisel on mitu võimalust. Olenemata sellest, millist sidumistehnikat kasutada, peab olema tagatud: tehnika kiire kasutamine, intubatsioonitoru kindel fikseerumine, kaelaveenide liigse surve vältimine (sõrm peab vabalt mahtuma toru ja kaela vahele). Sageli (enamasti lastel) kasutatakse tavalist 1–2 cm laiust plaastrit. Intubatsioonitoru fikseerimise
annaabi.ee 
