REKLAAMI SUURIMAID VOORUSI. Keelekasutus selge ja üheselt arusaadav. Kujundid meeldejäävad. REKLAAM PEAB ERISTUMA TEISTEST REKLAAMTEADETEST JA OLEMA OMANÄOLINE. Originaalne Äratuntav REKLAAM OLGU LÜHIKE JA LÖÖV! Hea reklaam peab olema nii pikk kui tarvilik ja nii lühike kui võimalik. REKLAAMIS PEAB VALITSEMA KOOSKÕLA REKLAAMELEMENTIDE VAHEL;REKLAAM KUJURAGU ENDAST LÕPETATUD TERVIKUT. Taotleda seesmist mittevastuolulisust. Harmooniline kogum. Erand sihipärane vastuolulisus. TOOTE JA/VÕI FIRMA NIMI PEAB MUUTUMA TARBIJA PÜSIMÄLU JA SEEGA KA TEADVUSE ÜHEKS OSAKS "NENDE PÜSIASUKAKS". Hästi sissetöötatud firmamärk kutsub esile suure hulga meenutusi, mõtteid, soove, suhtumist. Reklaamüritused. Sponsorlus. Igal firmal peab olema läbimõeldud ja pidevalt elluviidav tegevusprogramm üldsusega suhtlemisel. EI TOHI REKLAAMIS KUJUTATUD PEATEGELAST
lihtne tüüpide teooria: igale objektile omistatakse teatud tüüp, ja hulkasid saab moodustada ainult moodustatavast hulgast madalamat tüüpi hulkadest. Nii tekib tüüpide hierarhia. Siis ei saa ka kõigi hulkade hulka üldse moodustada. Logitsistlike põhimõtete optimistlike kandjatena ei esitanud Russell ja Whitehead Principia's kordagi küsimust, mis viisil nende ehitatud loogikasüsteem võiks piiratud olla või kas on võimalik tõestada selle süsteemi mittevastuolulisust ning universaalsust. 2.5.2 Formalism: Hilbert Kahekümnenda sajandi esimese kolmandiku jooksul oli David Hilbert (1862-1943) Saksamaa ehk kõige mõjukam matemaatik. Muuhulgas loetakse tema teeneks funktsionaalanalüüsi rajamist. Matemaatika ja loogika arengut mõjutas tugevasti 1900. aasta matemaatikakongressil Hilberti poolt pakutud loetelu 23 peamisest senilahendamata matemaatikaprobleemist: osa nimetatud probleemidest on praegusajaks lahendatud, osa probleemide jaoks on näidatud,
Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse
Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse
Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab „vastuolulisuse“. Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria „mittevastuolulisust“ antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid seda on eksperimentaalselt ( faktidega ) võimalik ka ümber lükata. Antud meetodit rakendatakse
annaabi.ee 
