Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittevajalikkus" - 5 õppematerjali

Arvutivõrgud
9
pptx

Arvutivõrgud

• Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. • Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. • Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Sõlm • Sõlm on seade, mis on ühenduses osana arvutivõrgust. • Sõlmed saavad olla arvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid või mitmed teised võrguseadmed. • Sõlmi, mis saavad aktiivselt juhtida andmeid teistele võrgusolevatele seadmetele nagu ka neile endile nimetatakse supersõlmedeks. Ethernet • Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab

Infoteadus → arvutiõpe
2 allalaadimist
Turunduse seminar II
11
doc

Turunduse seminar II

o Hinnatakse rohkem kvaliteeti, mugavust, loodussõbralikke (öko) tooteid o Käsitöölisi jääb iga põlvkonnaga järjest vähemaks (poest on kõike saada, pole vajadust) 7 · Tehnoloogiline keskkond ettevõtte tegevusele : o Elektroonika, tehnika areng suurendab firma tootlikkust o Suureneb automatiseeritud tööprotsesside arv, tööjõu mittevajalikkus o Kui tehnoloogia areneb, peab olema uuendustega kursis, vahetama välja vanad aparatuurid, investeerima tootlikumatesse tehnikasse. 8 3 Väited · Firma kultuur EI OLE kontrollimatu faktor, firma saab ise luua ja paika panna firmasisesed reeglid, inimeste hoiakuid mõjutada jne. · Turundusplaan EELDAB küll mitte just pidevat korrigeerimist aga peab silma

Majandus → Turundus
66 allalaadimist
Õiguse üldteooria konspekt
33
docx

Õiguse üldteooria konspekt

2. ÕIGUSKINDLUS - põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema lihtne ja selge, et lihtne inimene sellest aru saaks. Sisaldab ka õiguspärase ootuse põhimõtet. 3. VAJALIKKUS - proportsionaalsuspõhimõtte üks osa, mille kohaselt kavandatav regulatsioon peab olema selline, et soovitud eesmärki ei ole võimalik mõne teise regulatsiooniga saavutada, isegi kui mõni teine regulatsioon on isikut vähem koormav. Vastand on mittevajalikkus, seega vajalikkuse põhimõte peaks põhimõtteliselt vältima ebavajalike regulatsioonide loomist. 4. SOBIVUS - ka sobivus on üks proportsionaalsuse põhimõtte osa, mille kohaselt peab regulatsioon soodustama sobivat meedet. 5. PROPORTSIONAALSUS - kitsamas tähenduses mõõdukus. Regulatsioon on mõõdukas siis, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. St

Õigus → Õiguse üldteooria
136 allalaadimist
Õiguse üldteooria
190
pdf

Õiguse üldteooria

2. õiguskindlus – põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema lihtne ja selge, et lihtne inimene sellest aru saaks. Sisaldab ka õiguspärase ootuse põhimõtet. 3. vajalikkus – proportsionaalsus põhimõtte üks osa, mille kohaselt kavandatav regulatsioon on selline, et soovitud eesmärki ei ole võimalik mõne teise regulatsiooniga saavutada, isegi kui mõni teine regulatsioon on isikut vähem koormav. Vastand on mittevajalikkus, seega vajalikkuse põhimõte peaks põhimõtteliselt vältima ebavajalike regulatsioonide loomist. 4. sobivus – ka sobivus on üks proportsionaalsuse põhimõtte osa, mille kohaselt peab regulatsioon soodustama sobivat meedet. 5. proportsionaalsus – kitsamas tähenduses mõõdukus. Regulatsioon on mõõdukas siis, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. St loodavad piirangud,

Õigus → Õigus
435 allalaadimist
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Tagatava nõude olemasolu mittevajalikkus e mitteaktsessoorsus teeb hüpoteegi eriti käibevõimeliseks. Kuna tagatavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda. Kinnistusraamatu sissekandes on tavaliselt näidatud ainult hüpoteegi rahaline väärtus, intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Hüpoteek tekib kände tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Õigus → Õiguse alused
457 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun