oleks ebateaduslik, kui keegi sooviks neil puhkudel otsustada üksnes ühe võimaliku seletuse kasuks. Õige lähenemine oleks kõigi vaadeldavate nähtustega ühilduvate seletuste loetlemine, et olla kindel, et ka antud juhul paikapidav seletus on hõlmatud. Selleks et leida oletatavasti õigeid seletusi, võib lähtuda analoogiast vaadeldavate ja mittevaadeldavate asjaolude vahel. Sealjuures eeldatakse, et sarnased tagajärjed omavad sarnaseid põhjusi, ja kirjeldatakse vaadeldavate nähtuste mittevaadeldavaid põhjuseid nende protsesside mudelile vastavalt, mida tuntakse vaatlusest. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Kolmas kriteerium – afektsioon – kujutab endast “läbielamist”, mis kaasneb iga tajuga. Tajusid elatakse läbi kas meeldivate või ebameeldivatena, ning niisugused läbielamised on tajusituatsioonide vahel valimise kriteeriumiks. See kriteerium on aga seotud enam Epikurose
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed
Empiirilisi seadusi katsetatakse ja kogutakse ja selle kaudu võimaldatakse mitte otseseid kinnitusi teoreetilise seaduse kohta. VASTAVUSE REEGLID: Et teoreetilisest seadusest tuletada empiirilised teooriaid, on vaja seaduste kogumit, mis sisaldaksid teoreetilisi tingimusi vaadeldavate tingimustega koos (elektomagnetiline ossilatsioon kindlal sagedusel annab tulemuseks nähtava rohekas-sinise valguse; või temperatuur ja molekulide kineetiline energia) Rules of correspondence, et kirjeldada mittevaadeldavaid nähtusi vaadeldavate abil (valguskiirte kirjel geom joonte abil)– meil peavad olema reeglid, et luua sidemeid- see on siiski kõigest terminoloogia Geom on joon lõpmatu ja absol sirge Interpretatsioon teooria selgitamiseks ei ole kunagi lõplik, alati saab lisada uusi viise mingi teoreetilise asja interpreteerimiseks. Matemaatilises süsteemis on see vastupidi. Kui rohkem vastavuses olevaid reegleid lisada ei saa, muutub teoreetiline tingimus osaks vaatlusest vms. Popper, seminar III
fundamentaalseid fakte maailma kohta. Siis pole neid võimalik enam millegi muu kaudu seletada. On ebatõenäoline, et fundamentaalseadus seostab lihtsa vaimse osapoole ja väga kompleksse osapoole. Fundamentaalseadus peaks seostama ühtviisi fundamentaalseid osapooli. Selline psühhofüüsiline seadus, mis seostab intersubjektiivselt vaadeldavaid füüsilisi sündmusi ning intersubjektiivselt mittevaadeldavaid vaimusündmusi on Feigli sõnul nomoloogiline ripats. Need on kahjutud ja neid ei kohta maailma lõpetatud teaduslikus käsitluses. Smart kasutab terminit nomoloogiline ripats psüühilise osapoole kohta psühhofüüsilises seaduses. Ta on nende suhtes kriitiline, kui neid käsitleda fundamentaalsete ja taandumatutena. 2. Võimaldab mõista vaimset põhjuslikkust. Vaimuseisundite põhjuslik vastasmõju ajuseisunditega