3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine. enda lähedastest 5. Keeruline armastuslugu/suhe Opheliaga 2. Hamleti riigist väljarändamine. 6. Suur närvipinge Elu väljaspool kuningriiki ja lossi. 7. Poloniuse tapmine näitemängu nimel 8. Ophelia ”uppumissurm” 3. Vaimu mitteuskumine ning rahulikult elu 9. Kuninganna ning kuninga surm edasi elamine. 10. Hamleti mürgitamine 11. Laertese surm Probleemiaken „Hamlet” Probleemi olemus Põhjused Hamleti ja kuninganna vahelised keerulised 1. Hamlet teadis isa mõrvast suhted 2. Ema abiellus kuninga vennaga
haigused. HIV inimkonna tasakaaluks Väidetakse, et HIV on USA teadlaste poolt loodud geneetiliselt uuendatud viirus ja selle ülesandeks on hoida rahvaarvu tasakaalus. On ka teooriaid, mis räägivad et HIV-iga nakatati USA sõdureid, kes saadeti Aafrikasse et hävitada must rass ja pidurdada Aafrika riikide arengut. Üks Noobeli rahupreemia laureaat on öelnud, et HIV on bioloogiline relv, mida kasutatakse rahvaarvu kontrollimiseks. Tõsi, hiljem ta eitas seda väidet. Uskumine ja mitteuskumine vandenõuteooriatesse Vandenõuteooriate usutavust suurendab tihtipeale asjaolu, et neid toetavad tunnustatud ja lugupeetud inimesed. Lisaks ka seepärast, et tahetakse paista välja teistest targemad ja tulla välja mingi uue ja huvitava loogikaga. Siiski võib öelda, et HIV on väga vana haigus ja see pole loodud mitte kellegi hävitamiseks. Ajal, kus teooriad pärit on, ei olnud teadus veel piisavalt arenenud, et HIV-i kunstlikult luua. Tänapäeva molekulaargeneetiliste meetoditega on
sõber Märt Saan, kes oli kriminaalkomissari abi. 7) Kuidas mõistad Martin Justuse ütlust: lapsepõlve hämaruses sünnib juudaid (lehekülg 130) Martin ilmselt pidas silmas seda, millist mõju avaldab inimese elukäigule kõik lapsepõlves kogetu ja noort hinge muserdades tapetakse usk. 8) Sõnasta romaani põhiidee Raamatu põhiidee on ehk oma unistuste poole pürgimine, elu võimaluste kasutamine ja takistuste ületamine, ehk ka uskumine või mitteuskumine uutesse võimalustesse. See romaan on inimestest, kes igaüks omal moel otsivad mingit pääsemist oma ummikseisudest, tahavad tunda tõelist õnne, samas kartes seda endale ikkagi lubada või mitte uskudes selle võimalikkusesse. Ja kes lõpuks ikkagi kas jäävad oma nürisse rutiini või teevad sellest pääsemiseks äärmusliku valiku, kaotavad usu.
on samasugune kehakuju, pead katavad tihedalt karvad, sabad puuduvad ka... suguelundid on sarnased... Hiihnhmide maal ei ole seadusi ega reegleid. Hobuste jaoks on sellised nähtused nagu varastamine, valetamine ja teiste vigastamine tundmatud ning nad ei suuda neid mõista, sest... neil on kõigil olemas elupaik ja söök, nad oma eluga rahul ning ei tule isegi selle peale, et tahta kellegi teise vara või soovida neile halba. Kahtlemine ja mitteuskumine on sel maal nii haruldane, et elanikud ei tea kuidas käituda sellistel puhkudel. Kohtuid nende maal polekski võimalik luua, sest neil puudub o m a arvamus, nende jaoks ei saa ükski asi olla vaieldav- on vaid 'ei' või 'jah'. (Samuti poleks nende keeles piisavalt sõnu, et vaielda või väidelda, sest nende keelel on vaid üks ülesanne anda edasi teateid.) Iga nelja aasta järel saab kokku rahva esinduskogu ja peab koosolekuid viis või kuus päeva.
Suur mitmekesisus seotud korraga. Täiuslik veatu. Kust tuleb KURI? "Theodizee" põhiküsimus. 3 liiki kurjust 1) metafüüsiline halb. Tekib loodus 2) füüsiline halb. Tuleb funktsioonist, kasulikkusest. Valu, enesekaitse. Karistus, et parandada 3) moraalne halb patt Hea ülekaalus. Kurja küsimus ongi teodiikeküsimus Ateism kitsamas tähenduses on see seisukoht, et jumalat ei ole olemas. Avaramas tähenduses on ateism jumalasse mitteuskumine. Eetika teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest
täide. Farsa oli kanooniline tekst. Ilmselt levis pärast 12. sajandit see ka teatud teatrietendusteni. Farsi sisuline külg: kas farss naeruvääristas või imetles pahesid? Kas see oli moraali poolt või vastu? Farsi aluseks ikkagi kristlikud ideaalid. Farssides on näha püüdu igas inimeses leida midagi halba tegeleb nagu inimese langenud loomusega. Tihtipeale muutub see sooviks määrida ükspuha mis voorus ei ole olemas vooruslikke inimesi. Omane on kibestumus. Totaalne mitteuskumine inimesse, võimesse teha head jne. Kelmuse ülistamine. Iga kelmi kohta tuleb veel suurem kelm, igast petturist on keegi veel osavam. Kõik on kõigiga sõjajalal. See on andnud põhjust oletada, et farss kujutab tegelikult põrgureaalsust põrgu on koht, kus puudub totaalselt armastus. Valitseb egoism. Keskaeg armastas ääretult vastandeid. Keskaeg mõtleski vastandites. Teisest küljest farsile mõju avaldanud ka karneval. Karnevali ülesannete hulka kuulus ju ka traditsiooniliste
annaabi.ee 
