kaasnesid konfliktid lääneriikidega. Nasser kasutas olukorda ja hakkas NSV Liitu toetama, varustades relvadegseda. 1956. A ründas Egiptus Iisraeli. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prmaa mõju maailmas, kuid NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas kasvas. Kommunistlik kultuur sattus 1956. Aastal kuristiku äärele, kuid rabeles sellest välja ja tugevdas oma positsiooni. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas:Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940.a vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubas jätkata lääneriikides asuvail saatkondadel, Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse.
Nasser kasutas olukorda ja hakkas NSV Liitu toetama, varustades relvadegseda. 1956. A ründas Egiptus Iisraeli. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prmaa mõju maailmas, kuid NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas kasvas. Kommunistlik kultuur sattus 1956. Aastal kuristiku äärele, kuid rabeles sellest välja ja tugevdas oma positsiooni. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas:Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940.a vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubas jätkata lääneriikides asuvail saatkondadel, Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. Stalini liitumine Hitleri-
Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Terve maailm vaatas pealt kuidas Ungari NSVLi punaarmeelaste all vaevles. Lääs kartis maailmasõda ja kinnitas, et ei sekku... 17. Kuidas suhtuti Balti riikide okupeerimisse rahvusvahelisel areenil 1940-1946 Lääs vastas mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NL-iga loeti õigusvastaseks. Ka Atlandi harta rääkis sama keelt. Hitlerivastase koalitsiooni tõttu tunnistas Suurbritannia Balti riikide kuulumist NL koosseisu. Teherani konverentsil kinnitas Roosevelt, et USAl pole Balti riikide vastu huvi. 18.Mida tehti Eesti soveteerimiseks?: a. Hirmutamiseks küüditati b. Territoriaalsed muudatused c. Sundkollektiviseerimine (kolhoosid) d. Üliindustrialiseerimine (tööstuse mahu kasv)
Olid sellised, kes olid kommunistide võimu väsinud ja need käisid vabatahtlikult Saksa armeele. Olid ka neid, kes suhtusid sellesse eitavalt(metsavennad, soomepoisid), mõned põgenesid riigist välja. Aga rahvas alati püüdis esimesega võimalusega oma iseseisvust taastada. 15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus? Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu. Lääneriigid ei tunnustanud de jure Balti riikide liitmist. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946. võttis Ühendriikide valitsus
sini-must-valge lipp rebiti Pika Hermanni otsast maha. Katse oma valitsus välja kuulutada tegid ka Kuramaale taandunud läti rahvuslased, kuid seegi ettevõtmine ei andnud tulemusi. Nii sattusid Baltimaad Teise maailmasõja lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Esialgu ei kaotanud Balti rahvad siiski vabanemislootust, oodates lääneriikide sekkumist. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubati jätkata lääneriikides asu-vail saatkondadel, Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse.
Eesti Vabariik taastati 1991. a õigusliku järjepidevuse printsiibil. Eesti on seesama riik, mis loodi 24. veebruaril 1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Eesti riikluse osad ei ole ajavahemikul 1940–1991 siin tegutsenud okupeeriva võimu organid – Eesti NSV ja Eestimaa kindralkomissariaat. 1940.aastal ei tunnustanud Eesti okupeerimist Ameerika Ühendriigid. Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega. 1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes. Välisesinduste välja antud Eesti Vabariigi passe tunnustati reisidokumendina rahvusvaheliselt.
annaabi.ee 
