............................................................................................... Levator .............................................................................................................................. Sphincter ............................................................................................................................. 10. Selgitage mõisted: lihastoonus - pinge all olevad lihased. lihasväsimus - 11. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam kui treenimata inimesel v Kellel Südame maht (cm3 Puhkeolekus pulss Vere hulka, mida süda ühe kokkutõmbega vereringesse paiskab, nimetatakse ) (löök minutis) löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit)
Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus? Lihasetöö tulemusest ja süsihappegaasi sisaldusest veres(kui see suureneb hakkab inimene hingedama). Mittetreenitud inimene ei ole treeninud hingamislihaseid ja pingutu skutsub esile hingeldamise. Treenitud inimene on pingutusega harjunud ja tema hingamislihased on treenitud ning ta suudab vajaduse korral sügavamalt hingata.
Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb
Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage.
72. Aneemia. Ehk kehvveresus. *normist madalam hemoglobiinitase *normist madalam erütrotsüütide arv 76. Südame suhteline mass, südame talitluse näitajate ealised iseärasused. Täiskasvanul moodustab südame mass 0,5% keha üldmassist, vastsündinul 0,9% keha üldmassist. Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki minutis, 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja südametöö aeglustub
Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel
3050 lööki/min. Ka kehalisel koormusel võib seetõttu suurema südame korral tekib vastupida- olla löögisagedus madalam. Hästitreenitud jooksjatel on leitud pulsiväärtused vustreeningu toimel minutis 1020 lööki madalamad. Südame suurenemine sõltub treeningumahust, intensiivsusest ja vanusest. Sü- dame suhtelisel suurenemisel üle 12 ml/kg naistel ja üle 13 ml/min meestel on tegemist "sportlase südamega". Mittetreenitud mehe südamemaht on u 750 ml ja naistel 500 ml, vastupidavusala sportlastel enamasti 9001500 ml, naistel kuni 1100 ml. Süda loetakse suureks, kui maht naistel on üle 1000 ja meestel üle 1250 kuupsenti- meetri. Südamemahu suurenemisega kasvab ka kapillaaride arv, nende läbimõõt ja pindala, nii et südamelihase verevarustus jääb normaalseks. Kuid suure süda- me puhul võib tekkida puudus kapillaaridest ja see viib südamelihase vereva-
annaabi.ee 
