sündmuste A ja B summaks (ühendiks). A+B=AB A B Näide 2. Olgu sündmuseks A ühe silma tulek ja sündmuseks B kuue silma tulek täringu viskamisel. Sündmuseks A +B on siis kas 1 või 6 silma tulek. · Sündmuste A ja B vaheks nimetatakse sündmust, mis seisneb sündmuse A toimumises ja sündmuse B mittetoimumises. AB A B Näide 3. Olgu A ristimastist kaart, B piltkaart, on sündmuseks A B ristimastist mittepildi tulek kaardi juhuslikul tõmbamisel. 3. Tõenäosuste liitmine Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutise tõenäosus.
toimuda; juhuslikke sündmusi tähistatakse suurtähtedega A, B, C, ..., sarnaste sündmuste korral kasutatakse tihti ka indekseid: A1, A2, A3, ... Näit. Kui katseks on täringu viskamine, siis sündmus "saadakse 7 silma" on võimatu sündmus, sündmus "saadakse üks tulemustest 1, 2, 3, 4, 5 või 6" on aga kindel sündmus. Sündmus "saadakse 4 silma" on juhuslik sündmus. vastandsündmus sündmuse A vastandsündmus A (loe: A kaetud) on selline sündmus, mis seisneb sündmuse A mittetoimumises Näit. 1) A kahe täringu viskamisel saadakse summaks 12 A - kahe täringu viskamisel on summaks 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 või 11 2) A kolmest vastutulijast on vähemalt üks naine A - kolme vastutulija hulgas naisi pole 3) A kaardipakist tõmmatakse kolm kaarti, saadakse kolm ärtu mastist kaarti A - kolme kaardi hulgas, mis kaardipakist tõmmatakse, on ka "mitteärtusid" (risti, pada või ruutu mastist)
.. ) on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral võib toimuda või mitte toimuda. 9.4 Tehted sündmustega Sündmuste summa A + B (ehk ühend A B ) on sündmus, mille puhul toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad ("A või B või mõlemad"). Sündmuste korrutis AB (ehk ühisosa A B ) on sündmus, mille puhul toimub nii sündmus A kui ka sündmus B ("A ja B"). Sündmuse A vastandsündmus A on sündmus, mille toimumine seisneb sündmuse A mittetoimumises. Kahte sündmust A ja B nimetatakse teineteist välistavaks, kui nende korrutis (ühisosa) on võimatu sündmus: AB = (ehk A B = ). 49 Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad. 9.5 Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus
.. ) on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral võib toimuda või mitte toimuda. 9.4 Tehted sündmustega Sündmuste summa A B (ehk ühend A B ) on sündmus, mille puhul toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad (“A või B või mõlemad”). Sündmuste korrutis AB (ehk ühisosa A B ) on sündmus, mille puhul toimub nii sündmus A kui ka sündmus B (“A ja B”). Sündmuse A vastandsündmus A on sündmus, mille toimumine seisneb sündmuse A mittetoimumises. Kahte sündmust A ja B nimetatakse teineteist välistavaks, kui nende korrutis (ühisosa) on võimatu sündmus: AB (ehk A B ). 49 Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad. 9.5 Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus
annaabi.ee 
