tutvustamine · magalapiirkonna staatuse tekkimine, · koosturundamine (näiteks pakettimine anonüümsus piirkonna ettevõtjate vahel, messidel · hulkuvad koerad ja kassid esinemine, ürituste korraldamine) · Põhja-Eestit hõlmava ühise · kasutada kohalike elanike potentsiaali turismiinfopunkti projekti piirkonna huvides (näiteks koolitajad, mitteteostumine kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks) · Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus, jalgrattamatkad · Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei, hobuvankrid) koostöö erinevate ettevõtete vahel · Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid · Oma piirkonna identifitseerimine
kasvama või kahanema. Sarnaselt võib keskmisi kulusid võrrelda eri projektide juures ning riiklike või rahvusvaheliste keskmistega. Väljundite hindamisel kasutatakse samuti aruandlust ning vajadusel intervjuusid asjaosalistega. Otsesed eesmärgid Hinnatakse projekti eesmärkide saavutamise määra. Kui projekti eesmärke ei saavutatud, peab hindaja analüüsima, kas põhjuseks olid puudujäägid elluviimisel, vead projekti kavandamisel või eelduste mitteteostumine. Peale aruandluse tuleb hindajal kasutada ka intervjuusid, statistikat ning olemasolevaid uuringuid. Finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus Analüüsitakse, kas kasusaajal on piisavad finantsilised võimalused, piisavad oskused ja piisav inimressurss projekti poolt saavutatud muutuste elushoidmiseks. Üldised eesmärgid Kuna iga projekt on tavaliselt laiema programmi osa teatud piirkonnas või sektoris, viiakse üldise
päritoluga religioon? Mis oleks juhtunud, kui eurooplased ei oleks avastanud teed Ameerikasse? Mis oleks juhtunud, kui eestlased oleksid suutnud luua endale oma riigi juba muinasajal või kui Eesti valitsus ei oleks alistunud 1940. aastal Nõukogude Liidu ultimaatumile? Mis oleks olnud (ja oleks praegu), kui Eesti ei oleks astunud Euroopa Liitu? Selliseid küsimusi esitavad inimesed endale ikka ja jälle ja mu meelest on see täiesti loomulik. Ajalugu on ju teatud võimaluste teostumine (või mitteteostumine) ja lõppkokkuvõttes on nende võimaluste hulk piiratud. Sageli ei ole küsimusele, miks üks või teine võimalus teoks sai, ühest ega rahuldavat seletust, pealegi mängib ka ajaloosündmustes lisaks üldistele seaduspärasustele oma osa faktor, mida me nimetame «juhuseks», ja sageli on määrav just see faktor. Kui jätta valik tegemata, siis tuleb triivida juhuste voolus. Vahel võib hea juhuse korral väga hästi minna, kuid samas ei pruugi seda head võimalust tulla
Suvalisele subjektile peab olema objektiivselt kasulikum niisugune tegutsemisvariant, mis tagab koostööga seotud subjektide tegevuse kogutulemi maksimeerimise. 154. Selgitage koostöö kujutamise mõtet partnerite panuste korrutisena. - Korrutis väljendab üksiktegevuste tihedat vastastikust seost ja võrdset rolli koostöö lõpptulemuse kujundamisel. Ühe komponendi nullväärtus (mitteteostumine) erinevate subjektide koostööd sisaldavate alternatiivide kogumist muudab asjatuks kõigi ülejäänud koostööpartnerite jõupingutused. 155. Selgitage subjekti õiguste ja vastutuse tasakaalustatuse tagamise vajadust eduka koostöö alusena. - Ladusa koostöö tagamiseks ei piisa ainult positiivsetest stiimulitest nagu kasumiootus, vaid tuleb rakendada ka karistusi koostöötingimuste rikkumisega tekitatava kahju kompenseerimiseks. Ainult