järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul. Kosmopoliitsed kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse- nt kristlus. Nendesse ei pea sündima, vaid saadakse elu ajal. - Personaalne rajaja või mitte: enamasti ajaloolised isikud- kui suur on nende roll usundi rajamisel. Kristlust ja budismi peetakse klassikaliselt rajatud uskudeks. - Jumala kujutlemise järgi: teistlikud- monoteistlikud kui polüteistlikud; mitteteistlikud usundid-mingi kujutus jumalast, aga jumalal ei ole usundis keskset kohta. On ka selliseid usundeid, mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos levinuim vorm. · Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt inimkonna ajalugu; religioon mõjutab üksikisiku tasandil tema käitumist jne; puutume kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus
Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon. 7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid
milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest. Poloteism on arvatavsti vanem ja sellest on välja kujunenud monoteist. Religioone tasub uurida, sest religioon on kultuuri osa ja on mänginud ja mängib ka pragu suurt rolli. Ta mõjutab ka üksikisiku tasnadil inimese otsuseid käitumist ja ka kui me puutume kokku erinevate religioonide võiks me ka neid tunda
Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik. Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses."
annaabi.ee 
