Ümberpööramine (P i S): Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim!) Vastandamine (¬P e S): Mitte ükski mitteskeptik ole intellektuaal. Transpositsioon (¬P a ¬S): Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. 6.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. (Ilmutatud kujul: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud) See on üldjaatav otsustus SaP. S tõeline õpetlane, P tagasihoidlikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik. Ümberpööramine (P i S): Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) Vastandamine (¬P e S): Ükski mittetagasihoidlik [inimene] pole tõeline õpetlane. Transpositsioon (¬ P a ¬S): Kõik mittetagasihoidlikud [inimesed] on mitte-(tõelised õpetlased). 6.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. See on osaeitav otsustus SoP. S lõbud, P lubatud [tegevused]. Muutmine (S i ¬P): Mõned lõbud on mittelubatud. Ümberpööramine (!): Ei saa teostada!
Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette võtta, esimesex sammux nende vastu oli see, et kirikukogu keelas neil jumalateenistusi pidada (enamik oli vaimuliku haridusega), teisex ähvardati neid vaimuliku seisuse ära võtmisega, juhul kui nad Pariisist ei lahku (mida nad tegid)asusid mujale Euroopasse, järgmine keskus oli Salzburg, kust on kõige rohkem jälgi leitud. Neilt pärit
(VVT (vabas vormis tõlgendus): Kes muneda ei oska, on sulgedest prii. ☺ ) 5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud [inimesed]. Tähistused: Õ – tõeline õpetlane (eelduse subjekt) ning I – tagasihoidlik [inimene] (eelduse predikaat).26 Eelduse valem: Õ+ aI–. Ü: I– i Õ–, Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) M: Õ+ e (¬I)+, Ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik [inimene]. V: (¬I)+ e Õ+: Ükski mitte-(tagasihoidlik [inimene]) pole tõeline õpetlane. (VVT: Eputajad pole tõelised õpetlased. ☺ ) T: (¬I)+ a (¬Õ)–: Kõik mitte-(tagasihoidlikud [inimesed]) on mitte-(tõelised õpetlased). (VVT: Eputajad on ajukääbikud. ☺ ) 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. Väide on tõlgendatav osaeitavaks: Mõni lõbu pole lubatud [tegevus]. Tähistused: Õ – lõbu (subjekt), U – lubatud [tegevus] (predikaat); Õ– oU+. Ü: Ei saa teostada.
(VVT (vabas vormis tõlgendus): Kes muneda ei oska, on sulgedest prii. ) 5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud [inimesed]. Tähistused: Õ tõeline õpetlane (eelduse subjekt) ning I tagasihoidlik [inimene] (eelduse predikaat).26 Eelduse valem: Õ+ aI. Ü: I i խ, Mõni tagasihoidlik [inimene] on tõeline õpetlane. (lim.) M: Õ+ e (¬I)+, Ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik [inimene]. V: (¬I)+ e Õ+: Ükski mitte-(tagasihoidlik [inimene]) pole tõeline õpetlane. (VVT: Eputajad pole tõelised õpetlased. ) T: (¬I)+ a (¬Õ): Kõik mitte-(tagasihoidlikud [inimesed]) on mitte-(tõelised õpetlased). (VVT: Eputajad on ajukääbikud. ) 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. Väide on tõlgendatav osaeitavaks: Mõni lõbu pole lubatud [tegevus]. Tähistused: Õ lõbu (subjekt), U lubatud [tegevus] (predikaat); խ oU+. Ü: Ei saa teostada.
annaabi.ee 
