aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: · Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) · Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. · Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest
rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Sõltuvus Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest noortest sõltuvus kujunenud juba selleks ajaks, kui nad tõmbasid seitse sigaretti kuus. Kõlab uskumatuna, aga,mõni ei suuda juba pärast paari sigaretti suitsetamisest loobuda. Sõltuvust tekitab peamiselt nikotiin. Kui kogenud suitsetajal tekib vajadus uue sigareti järele ligi tunni möödudes, siis
Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embüro arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust. 8 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega.
veel kaasneda peavalu, unisus ja iiveldus. Nii täiskasvanutel kui ka lastel, kes on astmahaiged, võivad tulla esile astmahood. Bronhiiti ja veresoonkonna krooniliste haiguste põdejad, ülitundlikud ning allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed võivad samuti oma tervist kahjustada viibides tubakasuitsuses keskkonnas. (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5) Pikaajalist mõju põhjustab tervisele passiivne suitsetamine, kui see olukord pidevalt kordub. Näiteks aktiivne suitsetaja võib mittesuitsetaval kaaslasel kopsuvähki haigestumise riski suurendada kuni 30%. (Sotsiaalministeerium, 2014) Pikaajalise kaudse suitsetamise tulemusel (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5): • suureneb vähkkasvajate tekkimise risk; • suureneb südamehaigustesse haigestumise risk; • suureneb astma tekkimise risk; • avaldub negatiivne mõju raseduse korral sündimata lapsele (sündides alakaalulisus, kaasasündinud arenguhäired, nurisünnitus, enneaegne sünnitus);
Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuste poolt läbiviidud uuring näitas, et suitsetavate rasedate arv vähenes 18,4%-lt 1990. aastal 13,6%-ni 1996. aastal. Oluliselt vähenes suitsetajate arv 20-40-aastaste tulevaste emade hulgas. 15-19-aastased lapseootel naistest suitsetavad aga suhteliselt paljud: 1994.a. 16,7%, 1996.a. 17,2% (ibid). Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel (A. Charlton, BMB 1996, 52(nr.1) lk. 90-107). Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Suitsetamisest põhjustatud riskid sünnieelsel perioodil jagunevad kahte suuremasse rühma. Esimese rühma häired on raskema loomulised: äkksurm varases sünnijärgses staadiumis ning krooniline negatiivne efekt lapse immuunsüsteemile. Teine rühm koondab kergemad raseduse ajal suitsetamisest tekitatud kahjustused: normaalkaalust- ja pikkusest väiksemad
annaabi.ee 
