4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus.
Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid. Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Kuna eos on väliskeskkonnale avatud võivad kergesti tekkida mutatsioonid ning järglane on vanemorganist mõnevõrra erinev. Eoseline paljunemine esineb suuremal osal taimedel (sõnajalg) 15.Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Mittesugulised paljunemise omapäraks on vähene muutlikus ja arenemine ühest vanemast, sugulisel on aga muutlikus suur ja järglasel on kaks vanemat. 16.Nimeta pärilikke haigusi. Downi sündroom, lühinägelikkus, nahksoomustõbi, hemofiilia, kurttummus. 17.Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Sugupuusid, kromosoome ja DNA' d. 18.Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?
3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori.
3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal on ümarad ovaalsed rakud, mis asetsevad üksikuna, paaris või lühikeste ketikestena. Askuses moodustab ta harilikult ühe, harvem kaks ümarat spoori.
(anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid Ribosoomid Valkude tootmine (rakuvabrik) Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum Golgi kompleks Golgi kompleksist pärinevate ainete pakkimine nende rakust väljaviimiseks
annaabi.ee 
