on bitsistroonsed: segment on S1, mille mRNA-lt ekspresseeritakse alternatiivseid AUG koodoneid kasutades kahte valku (kattuvad lugemisraamid, mis asuvad erinevates faasides); segment M3 kodeerib kahte C-koterminaalset valku (nende AUG koodonid asuvad samas lugemisraamis). Seega kodeerib reoviiruse genoom kokku 12 valku, millest 8 on struktuursed (1, 2, 3, µ1, µ2, 1, 2 ja 3) ning neli mittestruktuursed (µNS, µNSC, NS ja 1s) valgud. 7 LIISI KINK 8 VIROLOOGIA
ratsiooni madalama energeetilise tiheduse ja väiksemate jõusöödakoguste korral kui kõrge aretusväärtusega lehmadel. (Söömus ja seda mõjutavad tegurid) 7 2.3. Söödaratsiooni koostis Tulenevalt mäletsejaliste seedefüsioloogilisest iseärasustest on söömuse üheks oluliseks mõjutajaks söödaratsiooni koostis. Söödaratsiooni kõrge tärklise ja suhkrute sisaldus põhjustab vatsamikroobide aktiivsuse vähenemist. Mittestruktuursed süsivesikud nagu tärklis fermenteeruvad kiiresti, mille tulemusena langeb vatsasisaldise pH, mille tagajärjel põhisööda (silo) söömus väheneb. Kui asendada tärklis struktuursete süsivesikutega nagu lõhustuv tselluloos ja hemitselluloos, mis fermenteeruvad aeglaselt, siis silo kuivaine söömuse langust ei tähedata. Kuna vatsamikroobide esmase energiaallikana on tärklis ja suhkrud aga hädavajalikud, siis peab
membraani liitumine vesikulite membraaniga on pH-sõltuv protsess: Happelistes tingimustes (pH 5- 6) E1:E2 diameerid dissotsieeruvad ja moodutavad E1 tiameerid, on aktiivseks fusion-valguks. Membraani liitumise tulemusena vabaneb viiruse kapsiid tsütoplasmasse. Tsütoplasmas toimub nukleokapsiidi lahtiharutamine raku ribosoomide poolt. Selle tulemusena vabaneb viiruse genoomne RNA raku tsütoplasmasse. Replikaas- mittestruktuursed valgud Polüproteiin protsessitakse valmis NS-valkudeks viiruse proteaasi poolt. NSP1 on metüül- ja guanülüültransferaas, mis teostab viirus-spetsiifilist cap- sünteesi. Osaleb (-) RNA sünteesi initseerimisel ja seondab replikatsiooni kompleksi rakumembraanidele. NSP2 on NTPase, RNA helikaas, RNA- trifosfotaas ja tsüsteiin-proteaas. Reguleerib viiruse replikatsiooni ning osaleb nakatatud rakkudes raku
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
annaabi.ee 
