integreeritult teistega nt intervjuu või dokumentide kogumisega Eetilised aspektid – eetilisem on uurija isiklik osalemine Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001) Vihje uurija aktiivsele osalemisele andmete kogumisel Samas on arvesse võetud nö faktiliste objektide olemasolu Mis vahet on kvant. (standardiseeritud) ja kval. (mittestandardiseeritud) vaatluse vahel? Vt http://samm.ut.ee/vaatlus Vaatluse ettevalmistamine Vaatlusobjekti valik Vaatlustehnikad Valmistumine interaktsiooniks vaatluskohas – sisenemine eeldab teatud käitumismaneeri, keeležanri kasutamist, tuleb valmis olla seletuste andmiseks Suhtlemine vaatluskohas on teistele osalejatele nende päriselu Lahkumine vaatluskeskkonnas on samuti raske Osalus vs vaatlus Rõhuasetus võib olla kas vaatlusel või osalusel olenevalt uurija aktiivsusest
Probleemiga tuleb kohe tegelema hakata, mida kaugemas tulevikus. Probleem peab olema suhteliselt selgepiiriline, hästi tituleeritud analoogiad. Nõustaja peab tundma ennast selles probleemvaldkonnas piisavalt kindlana. Probleemi määratlemine ajateljel. Ressursid: majanduslik olukord, haridus, tervis, hobid/kalduvused, sõpruskond, füüsilised omadused. Probleemi määratlemist saab jaotada kahte kategooriasse: · Standardiseeritud mõõdikud · Mittestandardiseeritud Võivad olla ka kombineeritud mõõdikud. 1. Abiküsimused probleemi määratlemiseks: Adler 1995, Corey 2001, Nystul 2006 · Mille üle klient kurdab, mis tõi teda nõustaja juurde? · Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid? · Millised on tema esmased oletused probleemi tekke kohta? · Millised on tema ootused nõustajale? · Milline on tema valmidus oma probleemidega tegeleda ja neid teadvustada?
jõukohane. Probleemiga peab saama hakata tegelema KOHE. Probleem peab olema selgepiiriline. Peavad olema hästi struktureeritud analoogiad selle probleemi kohta. Nõustaja peab tundma ennast võimalikult kindlana selles valdkonnas. Probleemi määratlemine ajateljel. · Probleemi määratlemist saab jagada 2 kategooriasse: standardiseeritud mõõdikud mis aitavad probleemi määratleda (võivad olla kombineeritud) ja mittestandardiseeritud mõõdikud ( eluloo määratlemine, intervjuu) Adler (1995) Corey (2001) Nystul (2006) need onud esitlevad probleemi määratlemiseks abiküsimused: · Mille üle klient kurdab, mis tõi ta nõustamissituatsiooni? · Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid? · Millised on tema esmased oletused? · Millised tema ootused nõustajalt? · Milline tema valmidus probleeme teadvustada ja nendega tegeleda · Ajateljel määratleda (uus või vana)
Kui te suudate kontrollida intervjuude andmise protsessi, siis hoiate kriisikommunikatsiooni kontrolli all. Samas on muidugi ajakirjanikel õigus küsitleda kõiki. 2.7 Intervjuud ja intervjueerimine Definitsiooni kohaselt on intervjuu vestlus, mis on planeeritud ja millel on kindel eesmärk ja struktuur. Jagunevad: · Standardiseeritud - enne määratud kindlad küsimused ja intervjuu viiakse läbi täpselt planeeritud kava kohaselt. · Mittestandardiseeritud - tehakse küll samuti eelnev plaan, kuid intervjueerija võib osa küsimusi vahele jätta või uusi lisada, kui vajalikuks peab. Eduka intervjueerija eeldused: 1) selge eesmärk, 2) hea ettevalmistus: - mida täpselt soovitatakse intervjuuga saavutada, - missugused on teise isiku omadused, vajadused ja motivatsioon, - missugune peaks olema intervjuukliima ja ümbrus, - küsimuste üldstruktuur ja spetsiifilised küsimused. 3) võimalused kahepoolseks suhtlemiseks. Intervjuu põhiosad:
annaabi.ee 
