Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad
Hüpoteesid: · NRG õpilaste seas teeb enamus sporti rohkem kui 4 korda nädalas · Mittesuitsetajate ja alkoholi mittetarbijate seas on rohkem sportlasi · Sportlased toituvad enamasti tervislikult · Sportlastel on tugevam tervis · Sportlastel on rohkem vigastusi, kui mittesportlastel Andmekirjeldus · Vanus o 16 o 17 o 18 · Sugu o Mmees o Nnaine · Sportimine (h nädalas) o 03 } Mittesportlased o 49 o Üle 10 · Tervislik toitumine o Jah o Ei · Haigused (kohu/köha kui tihti) o Koguaegrohkem kui 6 korda kuus Nõrk tervis o Mõnikord 16 korda kuus Keskmie tervis o Harva vähem kui kord kuus Tugev tervis · Vigastusi (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused) o A(0 vigastust) o B(13 vigastust) o C(Üle 4 vigastuse) · Sportides saadud o A(0 vigastust)
mass/päevas ning jõualadega sportlastel ~ 1.5-2.0 g/kg keha mass/päevas. Seega on see eri alade sportlastel küllaltki sarnane, kuigi tihti arvatakse, et jõualade esindajatel on valke rohkem vaja, kuna neil on suurem lihasmass. Sportlastel on tänu treeningutele tunduvalt suurem energiakulu kui mittesportlastel, kuid see veel ei tähenda, et nad peaksid ohtralt valgupreparaate tarbima, sest üldjuhul söövad nad ka rohkem kui mittesportlased ning seeläbi hoiavad oma energeetilised ning ka valguvajadused tasakaalus. Valgulisandeid võivad vajada need sportlased, kes seovad suurte koormustega treeningud kehakaalu vähendamisega, kes on taimetoitlased või kes mingil muul põhjusel ei saa toiduga küllaldaselt valke. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas
vitamiin. Imendumist takistavad: tee, kaltsiumi preparaadid, piim, fosfaatsoolad, pähklid, herned, oad, tärklist sisaldavad toiduained. Rauavaegusaneemia hemoglobiini sisalduse langus M alla 130 ja N alla 110 g/l. Iseloomulik kahvatu nahk, väsimus, termoregulatsioonihäired. Ferritiini tase on liiga madal. Raua kaotus sõltub soost ja treenitusseisundist. Sportlased kaotavad rauda uriiniga, higistamisega ja süljega enam kui mittesportlased. 20. Ülekaalulisus, kui terviseprobleem, võimalused seda mõjutada dieedi muutumise ja kehalise aktiivsuse abil. Rasvumise tüübid. Keha massi indeks. Ülekaalulisus on olukord, kus keha mass ületab antud vanusele, soole, pikkusele ja kehatüübile vastavat massi 20% ja tõuseb oluliselt risk haigestuda teatud haigustesse (südame veresoonkonna, kõrge vererõhk). Ülekaalulisuse põhjuseks lõppkokkuvõttes alati toiduga saadava energiahulga ja organismi üldise energiakulu
Ägeda bronhiidi tekkepõh- juseks on külma õhu sissehingamine, eriti suu kaudu. Haiguse teket soodustavad üleväsimus, närvisüsteemi ja kehaline ülepinge. Bronhiidi tähtsaim sümptom on köha, mis võib olla kuiv, kuid sellega võib kaasneda ka rögaeritus ja palavik. Bron- hiiti võib põhjustada nii viirus kui ka bakter. Bronhiit on enamasti äge, kuid võib olla ka krooniline. Sportlased haigestuvad ägedasse bronhiiti kaks korda vähem kui mittesportlased, ka haiguse kestus on umbes kaks korda lühem kui spordiga mittetegelejatel. 53 SPORDIMEDITSIIN NB! KOPSUPÕLETIK Kopsupõletik on sagedane gripi ja bronhiidi tüsistus ning selle tekitajaks on ena- masti pneumokokk. Tüüpilised sümptomid on: · köha,
annaabi.ee 
