märk vastupidiseks; 4) võrratuse pooli ei tohi korrutada ega jagada muutujat sisaldava avaldisega, mille märk pole teada, sest siis võime saada esialgse võrratusega mittesamaväärse võrratuse. 2.10 Lineaarvõrratus Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest ax < b , ax > b , ax b , ax b , kus a 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax < b ja a > 0 , siis x < . a b Kui ax < b ja a < 0 , siis x > . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. Kui a = 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad. 2.11 Ruutvõrratus
võrratuse märk vastupidiseks; 4) võrratuse pooli ei tohi korrutada ega jagada tundmatut sisaldava avaldisega, mille märk pole teada, sest siis võime saada esialgse võrratusega mittesamaväärse võrratuse. 3.15 Lineaarvõrratus Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest ax < b , ax > b , ax ≤ b , ax ≥ b , kus a ≠ 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax < b ja a > 0 , siis x < . a b Kui ax < b ja a < 0 , siis x > . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. 31 Kui a = 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud
märk vastupidiseks; 4) võrratuse pooli ei tohi korrutada ega jagada muutujat sisaldava avaldisega, mille märk pole teada, sest siis võime saada esialgse võrratusega mittesamaväärse võrratuse. 2.10 Lineaarvõrratus Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest ax b , ax b , ax b , ax b , kus a 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax b ja a 0 , siis x . a b Kui ax b ja a 0 , siis x . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. Kui a 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad. 2
võimalik. Võib ka juhtuda, et küsimust ei annagi korrigeerida, vaid see tuleb lihtsalt tagasi lükata. Ratsionaalse dialoogi üks tavasid on, et küsimusele ei vastata küsimusega, välja arvatud siis, kui tegemist on küsimuse eelduste korrigeerimisega: täpsustamise, korrastamise või tagasilükkamisega. KÜSIMUSTE LIIGITUS VASTUSTE JA PRESUPOSITSIOONIDE ALUSEL Vastuste tüübi alusel jagunevad küsimused rangeteks ja mitterangeteks. Ranged küsimused eeldavad: · jah-/ei-vastust; · konkreetseid vastuseid: faktid, arvud, mõõdud, näitajad jne; · nõuavad vastust selle kohta, milline esitatud alternatiividest on õige; · nõuavad vastuseks kindlat laadi väidet või väidete komplekti. Mitteranged küsimused nõuavad vastuseks pikemaid selgitusi. Vastuseks võib olla pikem kirjeldus, tegevusplaan vms. Vastuste hulga alusel jagunevad küsimused õigeteks ja ebaõigeteks.
annaabi.ee 
