ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud
Euroopas seega ka Eestis kehtestatud piirnorm järgi ei tohi radooni sisaldus hoones ületada 200 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3. Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii: Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5,
võimel paarduda, nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse tuntud NH fragment e sünteesitakse proov. Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel
nimetatakse hübridiseerimismeetoditeks. Hübridiseerimismeetoditel on väga lai kasutusspekter. Eelkõige kasuta-takse hübridiseerimist NH-te identifitseerimisel, näit DNA raamatukogude skriiningul ja kloneerimise abivahendina. Hübridiseerimise kasutamise NH-te identifitseerimisel teeb võimalikuks NH-te märkimine. Märgitakse tuntud NH fragment e sünteesitakse proov. Kasutatakse nii radioaktiivseid (32P, 33P, 35S) kui ka mitteradioaktiivseid (biotiin, digoksigeniin) NH-te märkeid. Mär-gitud proovide abil saab visualiseerida väga väikeseid DNA koguseid, <5 pg 1000 aluspaari pikkust DNA-d. Paljude hübridiseerimismeetodite puhul kantakse analüüsitav DNA, RNA või valgud üle tahkele kandjale, nailonist või nitrotselluloosist membraanfiltrile. Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d
(hormoone, tuumormarkereid, allergeenspetsiifilist IgE-d). Kõrge analüütilise tundlikkuse tagavad märgise ja selle signaali detekteerimisviisid. Valdavalt on kasutusel ECL e võimendatud kemoluminestsents. Automaatsete immunoanalüsaatorite analüütiline tundlikkus ja täpsus on sarnased RIA-le, mistõttu on ta RIA-l baseeruvaid teste asendanud. Automatiseeritud immunoanalüsaatorites kasutatakse kõrge tundlikkusega mitteradioaktiivseid detekteerimissüsteeme nagu aeg-lahutatud fluorestsents (time-resolved fluorescence), võimendatud kemoluminestsents (ECL), FEIA- FluoroEnzymeImmunoAssay. Aeg-lahutatud fluorestsentsmeetodil kasutatakse märgiseks lantanoidi aatomi. Fluorestsentssignaali mõõtmine toimub aeg-lahutatult, st ergastamise ja signaali mõõtmise vahel on paus. See on vajalik selleks, et vaibuksid seerumjääkide (NADH, proteiinid, bilirubiin) autofluorestsents, väheneb taustfluorestsents
annaabi.ee 
