Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks Kiirgused ja nende läbilaskevõime Bekrell (tähis Bq) on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsusemõõtmiseks. Bekrell on sellise radioaktiivse preparaadi aktiivsus, milles 1 sekundis toimub üks lagunemisakt Radioaktiivsuse ühikud ühikud Suurus
ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see tõsi küll väga pikaajalist viivitust nõuda! Kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus koosneb kolmest põhikomponendist: uraan, lõhustusproduktid ja aktiniidid. Üle 95% kasutatud tuumkütusest moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Kuna 235U sisaldus kasutatud tuumkütuses on kõrgem kui looduslikus uraanis,
Joodi leidub looduses peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene.(11) Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ooken. Jood siseneb õhku merevee pritsmete kaudu või joodi gaasina. Õhus jood seguneb veega ning sajab siis alla ja siseneb maapinda. Jood säilib maapinnas pikka aega.(13) 5. Toksilisus a) Üldine toksilisus · joodi ohtlik sisaldus sissehingamisel 20 C kraadi juures võib tekkida väga kiiresti. Ühkordsel sissehingamisel võib jood põhjustada: hingamisraskusi,
Jne. 2. Radiosüsiniku meetod Võeti kasutusele 1952. aastatel Steemann Nielsen'i poolt ning kasutatakse tänapäevani. Mõõdetakse süsiniku omastamise hulka. Võetakse vesi, pannakse läbipaistvasse klaaspudelisse ning lisatakse NaH14CO3 (söögisooda, milles on radioaktiivne C massiarvuga 14. See ühend dissotseerub vees tasakaaluliselt radioaktiivseks 14CO2, mida autotroofid omastavad fotosünteesi käigus võrdselt mitteradioaktiivse süsihappegaasiga). Proove eksponeeritakse valges ja pimedas. Proov filtreeritakse läbi membraanfiltri ja filtrile jäävate vetikate radioaktiivsus. Tume pudel mõõdab heterotroofset assimilatsiooni mõnede vetikate ja bakterite poolt. Arvutamisel lahutatakse heleda pudeli näit tumedast pudelist. O2 ja C14 meetodi võrdlus Hapniku meetod Radiosüsiniku meetod Positiivsed Mõõtmistulemused konkreetsed
Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916). Radiosüsiniku (14C) meetodit absoluutse vanuse määramisel rakendati Eestis alates 1959. aastast Tartus zooloogia ja botaanika instituudis. Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris pidevalt kosmilise kiirguse mõjul, taimed omastavad need fotosünteesil koos mitteradioaktiivse süsinikuga. 14C hakkab pärast teket lagunema. Surnud elusolendites 14C sisaldus ainult väheneb ning 14C sisalduse põhjal saab määrata objekti vanust. Kasutusala on umbes 50 000 aastat. Meetodil on probleeme proovivõtust lähtuvalt. 3. Taimkonnad ja nende tüübirühmad Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega
Eestis. Radioaktiivsed jäätmed võivad olla ohtlikud, kuid senine praktika on täielikult tõestanud ohutu käitlemise võimalikkust. Enamus riike tunnustab ja jälgib radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse järgmisi protseduure: kontsentreerimine ja isoleerimine; ahjendamine ning hajutamine; viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see küll väga pikaajaline olla. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted o Inimese tervise kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise kaitse vastuvõetaval tasemel. o Keskkonna kaitse radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis kannab hoolt keskkonna kaitse eest vastuvõetaval tasemel. o Piiriülene kaitse
annaabi.ee 
