Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid Uurija peab kindlaks tegema objekti vanuse, varem toimunud renoveerimised, ümberehitused, laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab: 1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega.
Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 6. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid Uurija peab kindlaks tegema objekti vanuse, varem toimunud renoveerimised, ümberehitused, laiendused, kasutatud ehitusmaterjalid, ehitusdetailide avatus, koormuse liik ja suurus, juurdepääsetavus, ohud, materjalide konstruktsioonide kahjustused ja põhjused. Olukorra uurimine sisaldab: 1 faas: täielikku visuaalset vaatlust, mis on dokumenteeritud piltide ja plaanidega.
Betoonitööd 24 Tabel 6. Vajumisklassid Klass Koonuse vajum, mm S1 10 kuni 40 S2 50 kuni 90 S3 100 kuni 150 S4 160 kuni 210 S5 ≥220 K ONSTRUKTSIOONI TUGEVUSE HINDAMINE Mittepurustavate meetoditega on ehitusplatsi tingimustes võimalik betooni tugevust hinnata Schmidti vasaraga põrkearvu määramise teel (EVS-EN 12504-2:2003). Katse seadmeks on terasest vedruvasar, mis vedru vabastamisel lööb vastu betooni pinnaga kontaktis olevat otsikut. Terasvasara tagasipõrget terasotsikult mõõdetakse seadme raami külge kinnitatud lineaarskaalal. Määratud põrkearvu võib kasutada platsibetooni ühtluse hindamiseks ja madala
- magnetmeetodid, 300 - kapillaarmeetodid, - elektrilised meetodid. 200 Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks 100 Väsimuspiir reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suru- Tsüklite arv N vedeliku või -gaasiga. Mittepurustavate meetodite hulka kuulub ka 10 4 106 visuaalne vaatlus ja mikroanalüüs. Sele 1.9. Väsimuskõver Kõvaduskatsed
2bh² P – purustav jõud (N või kg), 1 – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele
jt). Mittepurustavad kontrollmeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on - kõvaduse määramise meetodid; - radiograafiameetodid; - ultrahelimeetodid; - magnetmeetodid; - kapillaarmeetodid; - elektrilised meetodid. Nendele lisanduvad meetodite kombinatsioonid või võtted purustavate meetodite hulgast, näiteks reservuaaride hermeetilisuse kontrollimine suruvedeliku või –gaasiga. Mittepurustavate kontrollimeetodite hulka kuulub ka visuaalne vaatlus, makro- ja mikroanalüüs. Kõvaduskatsed Enam levinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissesurumise teel. Otsaku küllalt suure jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakihi plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil
annaabi.ee 
