järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund Valguse peegeldumise suund Valguse murdumise suund Lineaarselt polariseeritud valgus
VP7 seondamine (ER-ist virionidele) sõltub Ca2+ ioonidest (Ca2+ puudumisel virionide väliskiht ei moodustu). Virionide vabanemine võib toimuda sarnaselt reoviirustele rakkude lüüsimisel. Andmed rotaviiruse infektsioonist polaarsetes epiteelrakkudes lubavad aga oletada, et eksisteerib ka alternatiivne viiruse vabanemise tee vabanemine mittestandardse vesikulaarse transpordi abil. 3.2.9. Infektsiooni mõju peremeesrakule Rakukultuuris (mittepolariseeritud rakkudes) on rotaviirused tsütotoksilised, kuid kas see on sama moodi ka loomulikus infektsiooniks (seal on rotaviiruse peremeesrakkudeks polariseeritud peensoole epiteeli rakud) ei ole päris selge. Tsütotoksilisus tuleneb: - rotaviiruse mõjust peremeesraku biosünteesidele sarnaselt reoviirusele inhibeerivad ka rotaviirused raku DNA, RNA ja valkude sünteesi; - NSP4 valgu toimest (mõjutab Ca2+ ja Cl- ioonide kontsentratsiooni rakus).
magneeditud keha magnetvälja tugevuse muutumises mehaanilise pinge rakendamisel. Magnetostriktsiooni empiirilised võrrandid on tuletatud füüsikute Joul’i ja Villari poolt. Δ= βIH2 Joul’i efekt δΗ= γσ Villari efekt Δ – keha deformatsioon I – magneetumuse intensiivsus δΗ – magnetvälja tugevuse muutumine σ – mehaaniline pinge β, γ - magnetostriktsioonilised konstandid Vaatleme nikkelvardast magnetostriktsioonilise vibraatori toimimist. Eristatakse polariseeritud ja mittepolariseeritud vibraatoreid. Vibraatori polariseerimiseks paigutatakse vibraator teda ümbritsevasse mähisesse. Paigutame mittepolariseeritud vibraatori nõrka vahelduva tugevusega magnetvälja. Magnetostriktsioonilise efekti mõjul hakkab varda pikkus muutuma Jouli seaduse järgi: Δ= βIH2 Valemist nähtub, et deformatsiooni märk ei sõltu magnetvälja suunast. See tähendab, et varras võngub kaks korda suurema sagedusega kui magnetväli, sest magneetumuse I maksimum esineb kaks korda ühe
lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad spektrijooned on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv (ja mida kõrgem on spektrijärk), seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas spektromeetrites ja monokromaatorites. 58. Loomulik ja polariseeritud valgus. Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised. Kui mingi siht on natukene rohkem eelistatud, siis on tegu osaliselt polariseeritud valgusega. Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega
annaabi.ee 
