edasi muistseid paganlikke kombeid. Kaua veel pesti lastelt ristimine maha. Alles keskaja lõpupoole keelati see komme surmanuhtluse ähvardusega. Karjasetöö lasus preestril, kes tuli vallutajate ridadest. Preestri ülalpidamiseks oli harilikult mõni väiksem mõis kiriku läheduses, mida ta kasutas läänimehena ja kus töö tegi kihelkonna rahvas. Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe
Balti aadlike privileegid (eesõigused) ei sobinud sellesse skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid.1885. aastal algasid poliitilised ümberkorraldused: uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased, riigiametisse määrati umbkeelsed venelased, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu, Aleksandrikool avati 1888.aastal venekeelsena, 1893
1883. aastal Hugo Treffneri Gümnaasium .......... troonile astub Aleksander III 1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp 1885.aastal Liivimaa kubermeriks Zinovjev, Eestimaal Sahhovskoi ning alustati poliitiliste ümberkorraldustega + Kindralkubernerideks sakslaste asemel venelased + Riigiametitesse umbkeelsed venelased + Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) + Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Hariduselu alased muudatused: + Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) + Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati + Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu
senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid. Kokku laekus tema juhitud komisjonile Eesti ja Läti aladelt ligi 50 000 peamiselt baltisakslaste vastu suunatud kaebust. Nende põhjal alustati 1885.a poliitiliste ümberkorraldustega: · Uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased · Riigiametitesse määrati umbkeelsed venelased · Saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) · Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine hariduselu. Muudatused olid: · Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) · Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati
annaabi.ee 
