1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 Metsa olulisus Seadus reguleerib ka metsa säästliku majandamise põhimõtted - metsaseaduse § 2 lõige 2 sätestab: ,,Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse,
selliseid. Et põhjendada kadakase karjamaa kaitset, ei pea enam toetuma mõnele haruldasele taime- või loomaliigile. Väärtuslik on kogu kadastik tervikuna, koos oma elustikuga. Tagasilööke mõnede kadakaste elupaigatüüpide hoidmisel on karta maaomanikelt, keda kammitsevad liig kasinad teadmised oma varanduse tõelise väärtuse kohta. Enamik hästi säilinud ja tõeliselt väärtuslikke kadastikke jääb eramaadele, see ei peaks poollooduslike koosluste päritolu teadjat üllatama. Mittemetsamaal, kus kadastikud laiuvad, üritavad maaomanikud talitada oma äranägemist mööda. On põhjust karta, et mõnel juhul võivad üldrahvalikud looduskaitsehuvid taas erahuvidele alla jääda. Ütleme välja: meie kadastikke ohustab päev-päevalt hoogustuv kinnisvaraarendus ning planeerijate ebakindlus ja peataolek loodusväärtuste käsitlemisel. Seeneriik Saaremaal Uurijate seenereidid. Saaremaa on oma veidi erilise staatuse tõttu mitmeski loodusvaldkonnas
1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu ja põõsaistandike maad. (4) Puu ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena. § 4. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; 2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus
Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini 2. Eesti metsad 3 kategooriasse: (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult 1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud sihtkaitsevööndis või püsielupaiga kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige sihtkaitsevööndis asuv mets. kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse paremini. Vastab kõige paremini püstitatud 2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks: seadusega ning majandatakse ühevanuselistena. majanduslikule eesmärgile.I rindes tagavara
annaabi.ee 
