17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp
Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toodetakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasutatavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmiseks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etappidest: · liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine mustusest ja oksiidikilest;
Järjestuse varieerimine: näiteks laagrite paigutusjärjekord (fixeerit ja ujuv ja ratas) Kompaktsuse varieerimine: Võib rääkida massiiv-, õõnes- ja avatud konstruktsioonist (näiteks kraanad, mastid, sillad). 32. Mida mõeldakse kujunduse kaudse varieerimise all? Kui varieeritakse materjalide omadusi, valmistamis- ja koostamismeetoditeid, liikumisi, jõu ülekandmist või ajami tüüpi. 2.1 Materjali omadused: Liigi varieerimine: Seisund (tahke, vedel, gaasiline; metalne/mittemetalne; orgaaniline/anorgaaniline); käitumine (jäik, elastne, plastne, viskoosne; läbipaistev/mitteläbipaistev; põlev/mittepõlev; ehe/mitteehe; soojust, elektrit, magnetvälja juhtiv/mittejuhtiv; korrodeeruv /mittekorrodeeruv) Materjali varieerimine: 2.2 Valmistamis- ja ühenduse liik, koostamismeetodid: Valmistusmeetod mõjustab vahetult mingi osa konstruktsiooni (juhtmete kinnitamine auto külge) 2.3 Liikumised: liikumise liigid, ajaline kulg, vabadusastmed
· Ebaselge (domineerivad ebatasased murdepinnad) · Puudub (ainult ebatasased pinnad) 54. Mineraali tihedus. Metalse läikega ja mittemetalse läikega mineraalide tiheduse väärtuse umbkaudne piir. Välitingimustes saame mineraali tihedust umbkaudu hinnata, hüpitades võrdluseks käes niisama suurt teadaoleva tihedusega pala.Väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm3). · mittemetalne läige: d < 4 (erand barüüt) · metalne läige d > 4 55. Kaltsiidi ja dolomiidi eristamise lihtsaim moodus looduses? Kaltsiidi eristamiseks on kindel võte 3% soolhappe (HCl) lahus. Tilgutades seda kristallidele, veel parem peenestatud pulbrile, hakkab see "keema" ehk eraldama mullikesi. Toimub keemiline reaktsioon kaltsiidi ja soolhappe vahel, mille käigus eraldub CO2.
Kiud on väga tugevad (2900-3650 MPa), hea tulekindlusega (Ts=1500 °C). Ta annab friktsioon- materjalile suure hrdeteguri (f=0,3-0,5) ja hea vastupanu sööbimisele. Asbesti sisaldus küünis kuni 40%-ni. Asbest on aga väga kantserogeene materjal, mistttu tema kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ). Fe alusel PFM kasutatakse rasketes töötingimustes kuival hrdumisel. Cu alusel PFM
4.4. Jootmine tavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse kõvajoodised. lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmi- täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid seks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. materjale märgama ning pärast tardumist moodus- Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodis- tab jooteliite, nimetatakse joodiseks
annaabi.ee 
