annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja vaimsete häirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest kõrvaltoime on tugevam kui ravitoime. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid ja psühhoaktiivsed ained. Need näitavad selle ainegrupi erinevaid toimeid. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimasteid kui aineid, mida võidakse tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. See tähendab, et alkohol ja tubakas on samuti uimastid. Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, kaasaegse ja selge info levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel erandlik, siis nüüd on narkootikume kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Narkootikumide puhul on selgunud, et kõige rohkem kahju tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja vaimsete häirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest kõrvaltoime on tugevam kui ravitoime. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid ja psühhoaktiivsed ained. Need näitavad selle ainegrupi erinevaid toimeid. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimasteid kui aineid, mida võidakse tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. See tähendab, et alkohol ja tubakas on samuti uimastid. Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, kaasaegse ja selge info levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel erandlik, siis nüüd on narkootikume kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Narkootikumide puhul on selgunud, et kõige rohkem kahju tekitab teadmatus
Mningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja pshikahirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud vi mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks vib nimetada vaid sellist ravimit vi muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise vi he riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi mrus nr 30 "Narkootiliste ja pshhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu vetud 27 nov. 1992.a)
Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi.Uimastisõltlane on isik, kellel narkootiliste ainete, alkoholi või
* kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust, haridus Uimastid. Mis on uimastid? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Ühiskonnas on levinud arvamus, et alkohol ja tubakas pole uimastid. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi. See mõjutab paljuski laste ja noorte arusaamu ja väärtushinnanguid
Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992
psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992