jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Võlgnik on isik, kellel on teise isiku ees täitmata varaline kohustus 3. Kirjelda (iseloomusta) peamisi võlgnike sihtgruppe 1. Enese teadmata võlgnikud 2. Olude sunnil võlgnikud 3. Bensiiniga tulekustutajad 4. Jaanalinnud 5. Lapsemeelsed 6. Kuriteo ohvrid 7. Küünilised petised Kodutud, põhimõttelised mittemaksjad, juriidiliste probleemidega inimesed, tervisehäiretega inimesed, munitsipaaleluruumi võlgnikud, petuskeemide ohvrid, sõltuvushäiretega inimesed, kommunaalvõlgnikud, eluasemelaenu võlgnikud, eakad. 4. Kirjelda võlgade reguleerimise viise/võimalusi Ümberkujundamise menetluse raames saab inimese võlad kujundada ümber nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise võimaldamise või võlgade vähendamise teel
suurte kulutuste tegemist. Tuleb arvestada ka asjaolu, et tihti ei sõltu mingi puhtühiskondliku kauba maksumus tarbijate arvust. Näiteks kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sedasama tuld orientiirina kasutada ka teine laev. Täiendav tarbija ei põhjusta üldjuhul lisakulutusi. Eelnimetatud põhjustel ei saa ühiskondliku hüve tootmist finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Maksjad ja mittemaksjad tarbiksid hüve ikka ühtemoodi, praktiliselt võrdsetes kogustes. Kes endale ülikonda tahab, peab selle eest tasuma (sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiizikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta. Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast. Järelikult, kui sellise ühiskondliku hüve (näiteks puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse,
Tuleb arvestada ka asjaolu, et tihti ei sõltu mingi puhtühiskondliku kauba maksumus tarbijate arvust. Näiteks kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sedasama tuld orientiirina kasutada ka teine laev. Täiendav tarbija ei põhjusta üldjuhul lisakulutusi. Eelnimetatud põhjustel ei saa ühiskondliku hüve tootmist finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Maksjad ja mittemaksjad tarbiksid hüve ikka ühtemoodi, praktiliselt võrdsetes kogustes. Kes endale ülikonda tahab, peab selle eest tasuma (sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiižikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta. Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast
välistatavus - võimalik on välistada kauba tarbimist mittemaksjate poolt; kasulikkus- pakub inimesele rahuldust defitsiitsus- kaup ei ole vabalt saadaval universaalsus- saab osta igaüks, kellel raha ülekantavus- omanik võib sellega teha, mis tahab jõustatavus- kaupa kaitseb riik, politsei nt. varguse korral 48. Ühiskondlik kaup ja selle tunnused (nt õhk) Kaup/teenus, mille puhul on raske (kui mitte võimatu) selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjad ja kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral. Ühiskondliku kaubal ei ole täidetud tunnused: ülekantavuse turustatavuse rivaalsuse välistatavus jõustatavuse Täidetud on kasulikkus ja defitsiitsus 49. Keskkonnaressursside kasutus turumajanduse tingimustes Turud ei saa mõjutada nende ressursside efektiivset paigutamist, millel turg puudub. Mitmetele keskkonnaressurssidele ei rakendu turumehhanism. Näidetena võib tuua
annaabi.ee 
