Võtmeteguriks on lõpptarbija 6) Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi. Ületootmine Ootamine Liigne transport Sobimatu protsesside korraldus Mittevajalikud varud Mittevajalikud liikumised Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem) Säästliku mõtlemise eesmärgiks on raiskamise elimineerimine suurendamaks seega väärtust tarbija seisukohalt. Raiskamiseks loetakse kõiki väärtust mittelisavaid tegevusi tarneahelas - need tuleb järk- järgult eemaldada. Säästliku juhtimise võtmeelemendid on järgmised : Ühtlusta tellimuste voog ja püüa elimineerida kõik nõudluse moonutumise või selle kõikumise võimendumise põhjused. Organiseeri töökorraldus nii, et toode liigub otse ühest tegevusoperatsioonist järgmisesse ilma katkestusteta. Valmista või tarni ainult seda ja sellises koguses, mida väärtusvoo allavoolu asuv aste
Algul autotööstuses, siis muudes tootmisettevõtetes ning pisut hiljem ka teenindusettevõtetes. Viimase aja trend on LEAN põhimõtete rakendamine isegi start-up-ettevõtete loomisprotsessis. Tänaseks on LEAN üheks maailma tõsiseltvõetavamaks ärijuhtimissüsteemiks, olles isegi rakendatud tehnoloogiahiid Apple tarneahelas . (2) 1.2Kulusäästlikumõtlemiseprintsiibid Kulusäästliku mõtlemise tööriistade eesmärk on võimalikult palju kõrvaldada väärtust mittelisavaid tegevusi ning võimalikult palju vähendada ka väärtust võimaldavaid tegevusi.Taiichi Ohno, kes oli Toyota juhtivtöötaja , leidis 7 põhilist kulu faktorit. Nendeks olid (3) : 1) Tranport - tootmisosade mittevajalik transport 2) Inventuur - hunnik osi, mis ootavad valmimist või valmis tooted, mis ootavad tranporti vajalikku sihtkohta 3) Liikumine - Tootega töötavate inimeste tarbetu liikumine
14. Tarneahela ajaline kaardistamine: Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. On öeldud, et iga tarneahel koosneb kolme liiki tegevustest: 1. Väärtust lisavad 2. Vajalikud, aga otseselt väärtust ei lisa 3. Ei lisa väärtust ega ole vajalikud. Ainult et 2 ja 3 vahel on mõnikord raske vahet teha. Väärtust mittelisavaid tegevusi on liigitatud nelja kategooriasse: transport, ladustamine, viivitused ja inspekteerimine. Hinnanguliselt on tarneahelates tootmise aeg -10%, transpordi aeg -5% ning ülejäänud aeg on ootamine ehk ligikaudu 85% ajast on väärtust mittelisav.. Kasud tarneahela läbimisaja vähendamisest: 1. Kulud: „vähendades toodete läbimisaega 20% võivad ka kulud väheneda 20%“ 2. Kõrgem klienditeeninduse tase. 3
Meetodi kasutamisel püütakse prognoosida kulusid, lähtudes tehnoloogilistest tunnustest - protsesside füüsiliste sisendite ja väljundite vahekorrast (uuritakse materjalide, tööjõu ja seadmete kasutamist, inim- ja masinatöö efektiivsust, tootmisvõimsuste rakendamist). Meetod tugineb inseneride ja tehnoloogide teadmistele ning on selgelt tulevikule orienteeritud (küsitakse “kuidas peaks olema?”). See meetod võimaldab kindlaks teha väärtust mittelisavaid kulusid, sanktsioneerimata reserve ja ebaefektiivsust. Meetodi põhipuudusteks on kallidus ja suur ajakulu, kuid plussiks on kulude käitumise prognoosimise suur täpsus. Konverentsimeetodi ideeks on prognoosida kulusid, tuginedes ettevõtte eri üksustelt saadud arvamustele. See meetod soodustab (all)üksustevahelist koostööd. Kuna meetod ei nõua andmete üksikasjalikku analüüsi, saab kulufunktsioonid tuletada ja vastavad prognoosid teha üpris kiiresti
Primaarsete ressursside abil rahuldatakse otseselt klientide vajadusi, sekundaarsete abil, toetatakse primaarseid tegevusi. Eesmärk on suurendada primaarseid ja väärtust lisavaid tegevusi ning vähendada sekundaarseid, väärtust mittelisavaid tegevusi. Näiteks on vaja tootmispinda selleks, et inimestel ja seadmetel oleks võimalik tööd teha, laoruumi selleks, et kaupu oleks võimalik käsitseda. Joonis 17.3 Kulude jaotamine ressurssidelt tegevustele ja tegevustelt toodetele/teenustele Teenuste hinnad arvutatakse tegeliku ressursivajaduse põhjal
annaabi.ee 
