matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastame (James 1998). Kehakeele uurimiseks viidi läbi vaatlus, mis leidis aset 6. detsembril kella 20.30 ja 00.00 vahel. Situatsioon oli sünnipäeval, ja tuleb ka välja tuua fakt, et vaadeldavad ei olnud tarvitanud alkoholi ega muid meelemürke
ta rusutud meeleolus ja tunneb üksindust. Hea oleks siinkohal aidata rääkija jutu tõelise sisuni. Tõenäoliselt on oluline info just jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad.
sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes
hädapärast vaja oli. Kohapealsed tegijad tootsid enne ainult vastavalt vajadusele. Tööstusliku tootmisega arenedes sai järjest enam tootma hakata. Reklaamid keskendusid brändi kujundamisele ja tähelepanu võitmisele, olles eelkõige üles ehitatud toote nime ja tootega seotud väidete kordamisega. Põhistrateegia „Osta meie toodet!“. Edukad reklaamid olid kogu aeg nähtaval ja tulid kogu aeg meelde, võisteldes tarbija pärast. Oli ka mittelingvistilisi reklaame. Võeti kasutusele modellid, ükskõik kas joonistatud või päris, kes demonstreerisid reklaamil toote kasutamist. Reklaamid tungisid ka kirjandusse: tootest tehti luuletusi, näiteks Ivory seebi kohta anti välja lausa luulekogumik. Lingvistilised tunnused: Lööv riim või loosung Valitakse tootele nimi, mis tekitab positiivseid assotsiatsioone Kasutatakse korduvaid väiteid, mis tekitavad täpseid seoseid Kasutatakse ähmaseid võrdlusi
annaabi.ee 
