maksusüstemides mõjutavad nendevahelist kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumist ning firmade asukohaotsuseid. Maksuneutraalsuse põhimõte nõuab aga, et ressursside efektiivse jaotumise tagamiseks oleksid toodete, teenuste ja tootmistegurite vood riigist riiki ning tootmise rahvusvaheline spetsialiseerumine maksude olemasolust sõltumatud. (Hitiris 1994, p. 107) Elpeamisekssaavustuseks maksude harmoniseerimise alal on ühtse käibemaksu (VAT- value added tax) kehtestamine. Vat on mittekumulatiivne lisandväärtustamaks, mida võetakse igas tootmise ja turustamise faasis. Alates 1.jaanuarist 1993.a. kehtib süsteem, mille kohaselt peab VAT-i standardmäär olema vähemalt 15 % ja alandatud määr vähemalt 5 %. Alandatud maksumäära on lubatud rakendada kindlatele kultuurilise või sotsiaalse iseloomuga kaupadele ja teenustele. Üldjoontes on Eesti käibemaksusüsteem liidu nõuetele vastav kuigi esineb ka väiksemaid puudujääke. (Timpmann 2000 lk 424)
Hinnaliidrid on suure turuosaga, hästi välja-kujunenud positsiooniga turul, lugupeetavad. B)Pakkumishinnad 34. Hinnakirjahindade kohandamine. Hinna tõstmise vajadus kui tekivad muutused töötasudes, tooraine hindades ja turusegmentides, või kui toode jõuab elutsükli uude faasi. Kasvanud turunõudluse korral võib olla otstarbekas kehtestada lisajuurdehindlusi. Erinevad hinnasoodustused. 1) koguserabatt kumulatiivne ( hinnasoodustus kasvavas kokkuvõttes mingi perioodi algusest), mittekumulatiivne (hinnasoodustus ühekordsete suurte ostude eest) 2) sesoonirabatt hinnasoodustus kauba ostmise eest mitte-hooajal (talispordikaubad) 3) skonto hinnasoodustus arve ennetähtaegse tasumise eest 4) krediit kliendikaardiga seotud hinnasoodustus 5) kaubanduse hinnasoodustus hinnasoodustus kaubandusettevõtetele mingite täiendavate funktsioonide enda kanda võtmise eest 6) väljamüügi hinnad hinnasoodustused erilisel
- lisajuurdehindluse näol (added markup), - hinnaalandina (mark-down), - rabatina (rebate) mahahindlus, tagasimakse, enammakse tagastus. Majandustegevuses kasutatakse ka vahendajate suhtes püsivalt rakendatavaid hinnakirjahindade kohandamise võtteid. 26. Hinnasoodustused ja allahindlused. Hinnasoodustuste kasutamise strateegilised ja taktikalised probleemid. Hinnasoodustused (discount) - Koguserabatt (a) kumulatiivne ja (b) mittekumulatiivne) - (a) -hinnasoodustus kasvavas kokkuvõttes mingi perioodi algusest; (b) - hinnasoodustus ühekordsete suurte ostude eest. - Sesoonirabatt - hinnasoodustus kauba ostmise eest mitte-hooajal, näit. Talispordikaubad. - Skonto - hinnasoodustus arve ennetähtaegse tasumise eest, näiteks arve 2/10, net 30 tähendab, et arve peab saama tasutud kuu aja jooksul, kuid tasumisel esimese 10 päeva jooksul võib ostja arvest 2% automaatselt maha arvata. - Krediit v
Hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad. Juhtpositsioon on sellel firmal, kes oma majandusharus astub hindade tõstmisel või langetamisel esimese sammu. Kohandumisstrateegiad D Hinnasoodustuste strateegia: î kogusehinnaalandus (koguserabatt) Õ stimuleerib tarbijat hankima suurtes kogustes Õ ostma ühest ja samast ärist Õ suurendama tarbimist. î mittekumulatiivne hinnaalandus - ühekordse hulgiostu hinnaalandus î kumulatiivne hinnaalandus - tarbija ostud summeeruvad î hooajahinnaalandus - hinnasoodustus kaupade ja teenuste hooajavälise ostu puhul î funktsionaalne hinnaalandus - hinnasoodustus vastavalt ostja paiknemisele turustus- kanalis î skonto - hinnasoodustus arvete ennetähtaegse või sularahas tasumise eest î tagasiostutasu - hinnasoodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel
annaabi.ee 
