12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid. 13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid.
ADMETE ANALÜÜS. Andmete analüüsi eesmärgiks on kogutud andmetest tuua välja tähendusi. Analüüsimisel kasutatavad protseduurid on tihedalt seotud eelnevate sammudega. Andmete korrastamine ja kontrollimine empiirilises uurimuses tehakse andmetest järelusi allaes pärast eeltööd: - andmete kontrollimine; - andmete täiendamine; - andmete korrastamine andmed korrastatakse vastavalt kasutatavale strateegiale (kvalitatiivne, kvantitatiivne, segameetod). Mittekorrektsed ja vasturääkivad vastused tuleks välja jätta; mittetäielikud vastused kui on võimalik võib puuduvaid vastuseid tuletada esitatud andmetest; "ei tea" vastused kui neid on vähe võib neid ignoreerida, suurema huga taoliste vastuste puhul tuleb nende osakaal välja tuua Andmete esitamine. Kvantitatiivseid andmeid võib esitada protsentuaalselt, diagrammina, sektogrammina jm. Näiteks jõusaalis käimise põhjused : 34% üldtreening 19% treenivad lihaseid 25
Toimetamine on üldjuhul vajalik avatud küsimuste puhul ja seda tehakse välitingimustes küsitluse lõpus või firma kontoris. Eriti vajalik postiküsitluse juures. 38 Turundusuuringud 1 AP , 2008 kevad Meelis Zimmermann Vaja lahendada: -fiktiivsed intervjuud, - mittekorrektsed ja vasturääkivad vastused, - mittetäielikud vastused, - ”ei tea” vastused või vahelejätmised. Kodeerimine tähendab küsimustiku iga rea andmete ümberkujundamist mingisse formaati, et edaspidi andmed tabuleerida või töödelda arvuti abil. Tavaliselt toimub kodeerimine küsimustiku väljatöötamisel. Mõningatel juhtudel on otstarbekas jätta kodeerimine hilisemale andmetöötluse ajale ja teha seda pärast andmete toimetamist.
aeglustumine (kehtib eelkõige kognitiivselt keeruliste valede puhul), hääletämbri muutus (eelkõige kõrgenemine), käte ja jalgade liigutuste vähenemine, näoilmete vastuolulised mikromuutused (kestavad 1/25 sekundit ning nende äratundmine on suhteliselt lihtsalt treenitav). Samas tuleb silmas pidada, et mitte kõikidel juhtudel ei ilmne just need tunnused ja nende esinemine ei anna valetamise kohta 100% garantiid. Lõppjäreldus Tuleb arvata, et vaatlejate teadmised on mittekorrektsed vale avastamise tunnuste kohta ning valetamist on tegelikkuses raske avastada. See pole ka üllatav, kuna mitteverbaalne käitumine sõltub üheaegselt individuaalsetest karakteristikutest, valetamise tüübist ja asjaoludest, miks valetamine leiab aset (panused). Samas sisendab lootust fakt, et elukutselised vale avastajad (nt salateenistuste agendid) saavad vale tuvastamisega mitteverbaalsete indikaatorite abil suhteliselt suurepäraselt hakkama.
annaabi.ee 
