kogemusi ning nüüdseks on see jõudnud rahvusvahelisele tasandile. IHRM eesmärk on arendada ja parandada struktuuri selle tasandi ettevõtetes. Tavalisest tööjõu juhtimisest erineb see kultuuriliste erinevustega. Tuleb arvestada töötajate kohanemisega välismaise kultuuri, keele, usu- ja eetiliste põhitõdedega ning kindlustama tema heaolu teenitavas ettevõttes. Põhiliseks probleemiks on võõrtöötajate mittekohanemine ettevõtte struktuuri või ühiskonnaga, kus nad peavad töötama, sest mõned ühiskonnad võtavad väga vaevaliselt vastu uued elustiilid. IHRM keerukus seisneb kuues peamises faktoris: 1) Laiem väljavaade rahvusvahelised juhid puutuvad kokku probleemidega, mis on seotud erinevate kultuuriliste erinevustega 2) Suurem seotus personaliga - välismaised töötajad vajavad rohkem tähelepanu elatuspinna küsimustes, tervisekaitses, turvalisuses, koduigatsustasudes ning
- loomuliku järjekorra hüpotees; - kontrollihüpotees (the monitor hypothesis); - sisendihüpotees (the input hypothesis); - emotsionaalse filtri hüpotees (the affective filter hypothesis). Schumanni kultuurikohanemise teooria (acculturation theory, 1978 jj) mõned faktorid: - L2 sotsiaalne ja majanduslik domineerimine; - õppija haaratus ühiskondlikku ellu; - L1 ja L2 kultuuriline lähedus/kaugus; - psühholoogilised faktorid: kultuurisokk ja stress; mittekohanemine toodab fossiliseerumist 14. TKO uurimine: vigade analüüs (sh kivinemine, vältimine), vigade hindamise analüüs. Viga on ebaõnnestunud keeleüksus. Aga mis mõttes? Vigade liigid viga (error) eksimus (mistake) Omandatuse astme järgi (Corder, S.P.): 1. presüstemaatilised vead enne vastava reegli omandamist 2. süstemaatilised õppija on avastanud reegli, kuid see on vale reegel 3
, Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination)
, Mowrer, O.H., and Sears, Robert R. (1939). Frustration and Aggression. Miller, Neal E., Dollard, John. (1941) Social Learning and Imitation Dollard, John., Miller, Neal E. (1950) Personality and Psychotherapy I Õppimise 4 elementi ajejõud (drive) tunnus (cue) vastus (response) sarrustus (reinforcement) II Hirm (fear) oluline ajejõud - kohanemine/mittekohanemine · hirm - sekundaarne ajejõud (drive) · hirmu reaktsioon - tingitud (conditioned fear reaction) valu / hirm M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination)
Vanemad kinnitavad käitumist, mis vastab eesmärkidele. WALDEN TWO: Utoopia. Operantne tingimine ja kultuur. Kommuunid ja ideaalne ühiskond. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. NEAL ELGAR MILLER (1909-2002), JOHN DOLLARD (1900-1980). ÕPPIMISE 4 ELEMENTI: Ajejõud (drive). Tunnus (cue). Vastus (response). Sarrustus (reinforcement). HIRM: Oluline ajejõud – kohanemine/mittekohanemine. Hirm – sekundaarne ajejõud. Hirmu reaktsioon – tingitud valu/hirm. M-D: käitumises hirmu, mitte valu vähendamine. Hirmutavad mõtted- karistus. STIIMULI GENERALISEERIMINE: Stiimulite sarnasuse määr. Generaliseerimine: S(1) või S(2) – R(1). Õpitud reaktsioon generaliseerub. vastandprotsess: diskrimineerimine. S generaliseerumine – kogemus – S diskrimineerimine – selektiivsus. Primaarne generaliseerimine. Füüsiline sarnasus
annaabi.ee 
