Viisavabalt saab Türgis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Muudel eesmärkidel Türki reisimisel (õppimine, töö, rahvusvahelised autojuhid, perega taasühinemine jms) vajab isik eesmärgikohast viisat või elamisluba. Eesti turismifirmade reisikorraldajad peavad enne tööle asumist Türki taotlema Tallinna Türgi saatkonnast nn tour-operator viisa. Vaid sellise viisa alusel on õigus Türgis taotleda elamisluba töötamiseks. Eesti mittekodanikust elanikud vajavad Türki sisenemiseks viisat, mida saab taotleda Türgi saatkonnast. Erandiks on vaid organiseeritud turismireisid. Enam informatsiooni Türgi Suursaatkonnast Tallinnas. Üldiselt on Türgis rahulik. Samas terrorismi ohu tõttu Välisministeerium ei soovita reisida Ida- ja Kagu-Türgisse Hakkari, Sirnaki, Siirti ja Tunceli provintsidesse, kus on toimunud valitsuse terrorismivastased operatsioonid. Välistada ei saa ohtu ka mujal Türgis. Terroriakte on toimunud
11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka Sergei Hohlov- Simsoni) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud". Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1992 majandusraskustest, Kadrioru staadioni viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda 1994. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril. Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas
samuti luua filiaali. Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. ELi kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos ELi kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada ELi kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. ELi kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa. Soomes töötamiseks vajalik info ·· 20-eurose riigilõivu tasub üldjuhul tööandja. ·· Luba antakse, kui Soomes pole sama ametikohta soovivaid registreeritud tööotsijaid. ·· Kui luba on väljastatud, võib tööandja sõlmida töötajaga lepingu. ·· Eesti kodanik tohib registreerimiseta Soomes viibida kuni kolm kuud. ·· Kui ta viibib Soomes kauem, peab ta end registreerima kohalikus politseis ja ta kantakse Euroopa
Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. ELi kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos ELi kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada ELi kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. ELi kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa. Soomes töötamiseks vajalik info Et Eesti kodanik saaks Soome firmas tööle hakata, peab tema tööandja Soome tööhõiveametist töölevõtmist lubava otsuse taotlema. 20-eurose riigilõivu tasub üldjuhul tööandja. Luba antakse, kui Soomes pole sama ametikohta soovivaid registreeritud tööotsijaid. Kui luba on väljastatud, võib tööandja sõlmida töötajaga lepingu.
Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. EL kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos EL kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada EL kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. EL kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa. Ühtne turg ja tollid Ühtne turg (single market) kaubad, teenused, kapital ja tööjõud liiguvad vabalt. Toimib alates 1990. aastate algusest. Liikmesriikidel on ühised konkurentsireeglid. 1. juuli 1968 tolliliit. Liikmesriigid kaotasid kõik nendevahelised kaubandust tõkestavad tollimaksud ja 42