vastupidi. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige arutleda, et väär mõte on loogikaväline, loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus.Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne. Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.).
reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige (on väär) arutleda, et väär mõte on loogikaväline, s.t. loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga (väär tulemus) ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus. Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne. Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.).
) • Ei saa tõestada, et järeldus on väär, näidates, et arutlus on mittekehtiv. (Allpool, süllogismide juures analüüsitakse ridamisi süllogisme, mis ei ole kehtivad, ent annavad sattumuslikult tõestest eeldustest tõese järelduse.) • Ei saa tõestada, et arutlus on mittekehtiv, näidates, et järeldus on väär. (Väära järelduse võib saada väära eelduse tõttu.) • Ei saa tõestada, et arutlus on kehtiv, näidates, et järeldus on tõene. (Mittekehtival arutlusel võib sattumuslikult olla tõene järeldus.) Selleks et väita tõest järeldust, ei pruugi mingit loogikat vaja minna. Inimene võib tõest väidet väita nt juhuslikel asjaoludel, elukogemuse tõttu või mõnikord hoopis eksituse läbi. Loogika on väga harva tõe allikas. Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tõestest eeldusest järgneb paratamatult tõene järeldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades
) · Ei saa tõestada, et järeldus on väär, näidates, et arutlus on mittekehtiv. (Allpool, süllogismide juures analüüsitakse ridamisi süllogisme, mis ei ole kehtivad, ent annavad sattumuslikult tõestest eeldustest tõese järelduse.) · Ei saa tõestada, et arutlus on mittekehtiv, näidates, et järeldus on väär. (Väära järelduse võib saada väära eelduse tõttu.) · Ei saa tõestada, et arutlus on kehtiv, näidates, et järeldus on tõene. (Mittekehtival arutlusel võib sattumuslikult olla tõene järeldus.) Selleks et väita tõest järeldust, ei pruugi mingit loogikat vaja minna. Inimene võib tõest väidet väita nt juhuslikel asjaoludel, elukogemuse tõttu või mõnikord hoopis eksituse läbi. Loogika on väga harva tõe allikas. Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tõestest eeldusest järgneb paratamatult tõene järeldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades
annaabi.ee 
