küsimus. Mats Traat · Realistlik, kujutab tihti maaelu. · Varasemate teoste tegelasteks on noorukid, kes tahavad pääseda argirutiinist, kuid enamasti ebaõnnestuvad. · Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja "Inger" Draama · Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid. · Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng, müüt, rituaal. · Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet. · Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968. aastal toimus tudengite protestiaktsioon "Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu. Juhan Smuul · 1922-1971 · Tõi uuenduslike jooni realistlikku draamakirjandusse. · Tema näidendid on
Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline vajaduspinge, nt tunnetame gravitatsiooni, kui väsime, kui näljatunne tuleb tunnetame kehaga ajakulgu) 2. Kogemusmälu 3. Kavatsused kui tegevuse põhjused. Kavatsus ja tahe ei lange sageli kokku (nt orjad ei taha põldu harida, kuid tagajärgi teades ta läks ja kõplas põllu ära). Kavatsus - „otsustav otsus“ 4. Mittekeelelised ettekujutised (eesmärgid, oletused, soovid), sümbolilised ja abstraktsed kujundid, fantaasiad. 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseltuaalne reflektsioon). 6. Emotsioonid, afektid 33. Millised on põhilised tõe (filosoofilised) teooriad? Kuidas praktiliselt käsitada tõe mõistet (3 soovitust) ja miks ei ole mõttekas õigusemõistmises tõe mõistest täiesti loobuda? Räägitakse neljast tõeteooriast:
asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st "Joo!" puhul ei saa küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid, dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid) metakeeleline funktsioon (koodile suunatud) st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat) peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks. viiteline funktsioon (seotud kontekstiga) Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis
Seda keeleteaduse valdkonda nimetatakse pragmaatikaks ehk keele tegeliku kasutuse uurimiseks. Samaviisi on tunnetuspsühholoogid huvitatud keeleoskuse ja keelekasutuse kontekstidest. Enamusel juhtudest muudavad inimesed oma keelekasutust vastavalt kontekstilistele tunnustele ilma seda ise teadvustamata. Erandi võivad moodustada esimesed kohtumised ja nn. pimekohtumised (kus konteksti ei suudeta haarata). Mõnede sotsiolingvistide uurimustes on olulisel kohal suhtlemise mittekeelelised elemendid. Siia kuuluvad sõnatu suhtlemise ja paralingvistilise suhtlemise aspektid, sealhulgas prokseemika, mis uurib isikuruumi ja mitmed teised valdkonnad. Kõneaktid Keelekasutuse üheks aspektiks on keelekasutuse korral taotletavad eesmärgid. Kõneaktide kategooriad Filosoof Searle (1975) esitas kõneaktide teooria, mis püstitab küsimuse, mida kõnega saavutada saab. Searle järgi jaotuvad kõik kõneaktid oma eesmärkide alusel viide põhikategooriasse.
annaabi.ee 
