xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2
andmisele järgnevalt reeglina probleeme ei teki (nt toetuse maksmisel kannab haldusorgan raha lihtsalt isiku pangakontole üle), kuid kui tegu on kohustava ehk koormava haldusaktiga, siis tuleb see isikul ka täita, et saavutada taotletav eesmärk. Võimalikud on kaks varianti: 1. isik täidab kohustuse vabatahtlikult; 2. isik ei täida kohustust: - haldusorgan ei reageeri üldse - isikut karistatakse - mittekaristusliku mõjutusvahendi kohaldamine asendustäitmine sunniraha II Põhimõtted 2.1. Mittekaristuslikkus AtSS § 3 lg 2: "Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena." Sunnivahendi kohaldamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid isiku sundimine kohustuse täitmisele. Selle kaudu peaks olema eesmärk, mida haldusakti andmisega taotletakse, paremini ja kindlamini saavutatav
Sunnivahendit käsitatakse mõjutusvahendina, mis peaks sundima isikut teatavat tegu toime panema või teatavate tegude toimepanemisest hoiduma. Tavapärast rahatrahvi võib käsitada karistusena, sest trahvi kohaldamiseks tavaliselt piisab seaduses sätestatud teokooseisu ilmnemisest, kohustuse hilisemat täitmist ei arvestata. Haldussunnivahend seevastu eeldab tähtaja andmist, mille jooksul on isikul võimalik kohustus vabatahtlikult täita. Et sunnivahendit käsitatakse mittekaristusliku mõjutusvahendina, on võimaldab sunnivahendit kohaldada korduvalt kohaldada ja ühe sunnivahendi võib asendada teisega, kuni ettekirjutuse eesmärk on saavutatud. Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses
Sunnivahendit käsitatakse mõjutusvahendina, mis peaks sundima isikut teatavat tegu toime panema või teatavate tegude toimepanemisest hoiduma. Tavapärast rahatrahvi võib käsitada karistusena, sest trahvi kohaldamiseks tavaliselt piisab seaduses sätestatud teokooseisu ilmnemisest, kohustuse hilisemat täitmist ei arvestata. Haldussunnivahend seevastu eeldab tähtaja andmist, mille jooksul on isikul võimalik kohustus vabatahtlikult täita. Et sunnivahendit käsitatakse mittekaristusliku mõjutusvahendina, on võimaldab sunnivahendit kohaldada korduvalt kohaldada ja ühe sunnivahendi võib asendada teisega, kuni ettekirjutuse eesmärk on saavutatud. Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses. Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus
organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette. 3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid. Juriidilise vastutuse liigid: a) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus ja haldusvastutus b) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: 1) kriminaalvastutus hõlmab riiklikku sunnivahendit, mis järgnevad kuriteole ja
annaabi.ee 
