Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse ● Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud lahendusena (vt Joonis 2.40). siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui ● Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välis- vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale seintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt langenud vahelae koormus. tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. ●
moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja
hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on nende hoonete küttekulu ülemäära suur, arvestades praeguse kütteenergia hinda. Uute, mitmekihiliste välisseintega hoone välisseina võib jaotada kaheks: kandvaks ja mittekandvaks osaks. Kandev osa on kas tellistest, plokkidest või betoonplaadist tugevamast ja raskemast materjalist võrreldes ülejäänud seina osaga. Ruumides, kus on vaja kiiresti Tarindusest tingituna, et kanda vahelage, jääb see massiivsem temperatuuri tõsta, peab osa välisseinast seina siseküljele. Selline seina kihtide järjestus, piirde sisekiht olema kergest
taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 34 korruselistel elamutel). Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale langenud vahelae koormus. Algsed siseseinad ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt. täpsemalt peatükk 6 Piirdetarindite helipidavus lk. 131. Uuritud hoonete siseseinte olukord oli hea, kuna siseseinad asuvad üldiselt kuivas kesk- konnas
annaabi.ee 
