suveks venima. H.-l olid seevastu välja pakkuda ahvatevad peibutised. Oli eelnevalt Venemaaga läbirääkimisi pidanud ja said aru, et neil pole tahtmist riskida sõjaga. H. võttis nõuks proovida, tehes läbipaistva pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile. Selle salaprotokoll andis Nõukogude Liidule loa annekteerida Saksa-Poola sõja puhul Ida-Poola kuni Wislani ja Balti riigid. Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille kohaselt pidid 2 armeegruppi, alustama üheaegselt pealetungi Varssavi suunas. Kuna Poola põhja- osal oli pikk ühine piir Ida-Preisimaaga, riigi lõunaosal aga Ts.Sl., mis oli nüüd Saksa territoorium,
Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL oli sõja võitjariik, siis Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust ei taastatud. Osana Nõukogude Liidust kehtisid Eestis Nõukogude seadused. Viidi läbi maareform, suurtelt taludelt võeti ära maad ja jagati väiksematele- Rajati riigimajandeid
Põhjalikumalt arutati konkreetseid ettevalmistusi "Balti teega" seotud küsimuste osas. Samas võeti vastu Balti Nõukogu läkitus seoses läheneva Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevaga. Selles läkituses väljendati otsest rahutust seoses töö aeglustumisega ja otsustavuse puudumisega NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil moodustatud saadikute komisjoni poolt õigusliku ja poliitilise hinnangu andmisega Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile 1939.aastast. 13. augustil toimus Tallinnas ERR Rahvavolikogu järjekordne koosolek. Seekord oli valimiste kõrval juba täiesti keskseks teemaks ettevalmistused 23. augusti suurürituseks. Ülevaate senitehtust ja lahendamata probleemidest andis ERR turvateenistuse ülem Andrus Öövel. Just tema õlgadele langeski suure osa järgnevate korraldustööde koordineerimine. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides
põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu
annaabi.ee 
