Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise olukorra tugevdamisele. Olulisemad liidud: 1882 Kolmikliit Saksamaa, Austria/Ungari, Itaalia. Itaalia lasi sõja puhkedes kolmikliidust jalga ning pööras liitlastele selja. 1904/1907 Etende Cordiale ehk Antant. Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa Riikide huvide kokkupõrge:
3) Balti liit sõjaline liit Soomest Poolani. a) Ei õnnestunud. Liitu ei loodud, sest riikide vahel olid erinevad vastuolud. b) Otseselt Eestist ei sõltunud, sest põhiprobleemid olid Leedu-Poola vahel ning Soome üritas Skandinaavia riikide poole liikuda. 4) Suhete normaliseerimine võimalike vaenlastega. a) Ajutiselt õnnestus. Sõlmiti mittekallaletungilepinguid Venemaa ja Saksamaaga. b) Sõltus Eestist(ka võimalikest vaenlastest), sest Eestil oli nendes lepingutes oma sõna öelda. 5) Neutraliteet. a) Ajutiselt õnnestus, aga välisvaenlaste tõttu hakkas plaan luhtuma. b) Sõltus nii Eestist kui ka vaenlastest. Eesti pidi selle toimimiseks ajama rahulikku, erapooletut välispoliitikat. 9. Tööleht Eesti ja maailma kultuuri kohta kahe maailmasõja vahel.
puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seoses maadejagamisega äärmiselt pingestunud. Igal riigil olid mängus omad huvid ning keegi ei tahtnud leppida kompromissidega. Alateadlikult alustati sõjaks valmistumist, kui hakati sõlmima suurriikidevahelisi sõprus- ja mittekallaletungilepinguid, mille kaudu otsiti endale tegelikult sõjaks liitlasi. Omavahel liitusid riigid, kellel oli ühiseid ohte. Ma leian, et arvamused sõja kohta jagunesid kahte äärmuslikku leeri: ühed, kes valmistusid sõjaks ning teised, kes pidasid sõja puhkemist hoopiski võimatuks. See aga tõi endaga kaasa asjaolu, et praktiliselt mitte keegi ei tegelenud sellega, et sõda ära hoida, mis tõttu asi lõpuks ka sõjani viis.
a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega. 1923 33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis. Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma.
1930 Tšitširini surma järel sai temast päriselt ka komissar. Oli anglofiil, välisriikide pooldaja. Räägiti, et erineva ühiskonnakorraldusega riigid suudavad rahulikult läbi saada, ilma et peaks kogu aeg sõjajalal olema. 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 taastati dipl suhted SB-ga, mis 27 olid katkenud, läheneti Prn-le, 1933 saavutati kauaoodatud de jure tunnustus USA-lt. Lähenemise lõppakord oli 1934, mil NL võeti vastu Rahvaste Liidu (RL) liikmeks. 1932-33 sõlmis Moskva terve rea mittekallaletungilepinguid lääne ja lõunapoolsete naabritega, mõlemad pooled kohustusid teineteisele mitte kallale tungima, lahendama probl rahumeelsel teel. 1932-33 osales NL deleg ülemaailmsel desarmeerimiskonverentsil. Tegi ettepaneku kogu maailmas ühe korraga kõik sõjaväed ära likvideerida ja ka relvavarud. Sõnades ja dipl tegudes rahumeelsus, koos eksisteerimine, sõja vältimine- tegemist selgi korral kahepalgelise mänguga. 30Ndate alguses, kui
annaabi.ee 
