loomulikult koos võimendi enda parameetritega ehk võimendus, sisend ja väljundtakistus). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on ±2 V, signaali võimendatakse 200 korda ning sisendpingeks on kolmnurkpinge amplituudiga 20 mV! (väljundpinge on 200 korda suurem (peaks olema amplituudiga 4 V), inverteeritud (kui sisend on positiivne, siis väljund negatiivne) ning piiratud alates 2 V (seega kui peaks olema üle 2 V, siis on tegelikult 2 V). 10. Mitteinverteeriva sisendiga võimendi (sama, mis eelmine). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on 10 V ja siinuselist signaali amplituudiga 10 mV võimendatakse 1000 korda. (väljundpinge on 1000 korda suurem ja seega kuni 10 V ning ei ole moonutatud). 11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab
Peale selle peaks ideaalne OPvõimendi olema mõlemad sisendid suhtest võimalikult sümmetriline, st. samasuguste omadustega. Kuna praktiliselt saavutatud parameetrid on ideaalsele üsna lähedased, siis lihtsustatud vaatlemisel vaadeldakse enamasti OPvõimendid ideaalse võimendina. Läbiv tunnusjoonelt nähtud, et kui kasutada sisendsignaalina alalispinget, siis mitteinverteeriva sisendi korral ei muutu signaali polaarsus. Inverteeriva sisendi korral aga muutub polaarsus. Väljundpinget muutub sisendpinge muutumisel kuni teatud piirideni, milles alates tekib sõltuvalt sisendist kas positiivne või negatiivne küllastus.
piisav vool, mille väärtus sõltub toitepingest, koormustakistusest ja kasutatava transistori vooluvõimendustegurist Pilet 16 1. Optron Optron on pooljuhtseadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud kiirguselemendist, mida nimetatakse kiirguriks ja kiirgustundlikust elemendist, mida nimetatakse vastuvõtjaks. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seda nimetatakse optiliseks sidestuseks. 2. Diferentsvõimendusaste 3. mitteinverteeriv võimendi OV põhjal Mitteinverteeriva võimendi puhul on tegemist võimendiga, mille sisendtakistus on väga suur, just tingituna tagasisidest. Sisendtakistus võib ulatuda kuni 100 MΩ.Väljundtakistus aga on jällegi tingituna tagsisidest väike. Kus juures isegi palju väiksem OV enda väljundtakistusest,olles mõne oomi piires ehk ca` 100 korda väiksem OV enda väljundtakistusest. Mitteinverteeriva võimendi puhul antakse sisendsignaal USIS otse OV
Kuna OP võimendi on alasipinge võimendi mille alumine sageduspiir on 0 siis ei saa tema skeemis kasutada sisestuskondensaatoreid ja kogu skeem peab olema teostatud otses sisetsuse. Sellest omakorda tuleneb vajadus sümmeetrilise toitepingeallika järele. Sest muidu oleks võimalik tagada sisendsignaali puudumisel maa suhtes 0 väljundpingend. OP võimendei on vaadeldav koosnevana kolmest osast. Dif võimendi on lülitus mis tagab sisenditele erineva se on mitteinverteeriva ja inverteeriva toimel. Samal ajal on ta kujundatud nii, et oleks tagatud võimalikult suur sisendtakistus. Selleks on praktiliselt kaks võimalust: 1. Mõlemas sisendis on emitterjärgurid. 2. Kasutatakse väljatransistore lõppvõimendi ülesandeks väike väljundtakistus peale selle lisatakse tavaliselt lõppastmele ka veel ülekoormuskaitse, mis ei luba väljundvoolu suurenemist üle lubatud piiri. Op võimendite parameetrid
Nüüd saab negatiivse pingega mitteinventeeriv sisend ja kondensaator hakkab nüüd ennast ümberlaaduma, püüdega saavutada negatiivset küllastus pinget. Protsess kestab seni kuni pinge inventeerivas sisendis saab negatiivsemaks mitteinverteeriva sisendi pingest, ning nüüd toimub jällegi ümberlaadumine. Väljundpinge muutub negatiivsest küllastusest positiivsesse küllastusse ja kondensaatorit hakkatakse ümber laadima teises suunas. Vaadeldud
E sf Ühissignaali nõrgendustegur: KUd KUd ÜSNT = ;ÜSNT = 20 lg ; KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ; Inverteeriv sisend: Uvälj on vastasfaasis Usis . Ülekandekarakteristik: 97 Tegelik ülekandekarakteristik (mitteinverteeriva sisendi järgi): Operatsioonvõimendi põhiparameetrid. Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000. Ühissignaali nõrgendustegur (ÜSNT) üldjuhul on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. ÜSNT = 20lgKUd/KUsf [dB] ; (-70 100dB). Nihkepinge (nullnihkepinge) UN, U0 diferentspinge, mis tuleb rakendada operatsioonvõimendi sisendite vahele, sel-
Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendiks ja tema sisendpinge tekitab vastasfaasilise väljundpinge. Operatsioonvõimendil on suur sisendtakistus (0,5...10 M), väga suur pingevõimendus (20 000...100 000), väike väljundtakistus, ja lai võimendatav sagedusriba (0,5...10 MHz). Operatsioonvõimendite kasutamine põhineb enamasti kahel lülitusel: mitteinverteerival võimendil ja inverteerival võimendil. Mitteinverteeriva võimendi skeem on toodud joonisel 9.4. Mitteinverteeriv võimendi + 112 R2 R1 Uvälj Usis JOONIS 9.4. Nimetusest tulenevalt on tema väljundpinge faasis sisendpingega ja võimendustegur on määratud tagasiside ahela parameetritega, milline toimib inverteerivasse sisendisse , tekitades negatiivse tagasiside. K = U / U = 1 + R /R välj sis 2 1
Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendiks ja tema sisendpinge tekitab vastasfaasilise väljundpinge. Operatsioonvõimendil on suur sisendtakistus (0,5...10 M), väga suur pingevõimendus (20 000... 100 000), väike väljundtakistus, ja lai võimendatav sagedusriba (0,5...10 MHz). Operatsioonvõimendite kasutamine põhineb enamasti kahel lülitusel: mitteinverteerival võimendil ja inverteerival võimendil. Mitteinverteeriva võimendi skeem on toodud joonisel 9.4. Mitteinverteeriv võimendi U + sis U välj R 2 R 1
annaabi.ee 
