olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta. Just olemine varjab ennast ulatuslikult. Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde (,,being is always the Being of an entity")6, jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks. Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. 4 http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 5 Heiddeger, M. Being and Time. Tõlkinud Joan Stambaugh. New York: State University of New York Press, 1996. 6 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998.
mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia
meelest mitte tõstatada küsimust asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta. Just olemine varjab ennast ulatuslikult. Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks. Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Vastandina kesk-aegsele filosoofiale lähtub Heidegger sellest, et üksnes inimene "eksisteerib"
asjade olemuse kohta (Husserli olemuse nägemus, Schau), vaid see peab esitama küsimuse oleva olemasolu kohta. -) Just olemine varjab ennast ulatuslikult. Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks -) Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. *) Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. -) Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Vastandina kesk-aegsele filosoofiale lähtub Heidegger sellest, et üksnes inimene "eksisteerib"
annaabi.ee 
