Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3
puhul. • Rahvuslik päritolu, rass, usutunnistus. Väga harva olulised. Rahvus, usutunnistus vms tuleb esitada siis, kui see on asjassepuutuv ja seda peaks näitama loos. • Inimesega seotud sündmused. Võib identifitseerida sellega, mida on korda saadetud või millistes sündmustes osalenud. Tavaliselt tõstab see autoriteeti. • Vanemad, perekond, suguvõsa. Võib identifitseerida sugulaste kaudu, kui need on tuntud. See peaks olema aga vajalik. Mitteinimeste identifitseerimine Tuleb identifitseerida ka asutusi, ehitusi, kohti jne. siin tuleb silmas pidada kolme põhimõtet: • Üldtuntud firmad jne saab esitada ainult nimega. • Vähemtuntud firmad tuleb esitada nende tegevusalaga, toodete kaudu. • Ehitused, mis pole üldtuntud, tuleks identifitseerida asukohaga või kasutusega. Identifitseerimise põhimõtted Allika suhted sündmusega võivad olla erinevad. Üks suhe oli see, kui lähedal sündmusele oldi
Ja kõigele liskas pahandaksid suured rikkad reklaamitellijad, kui telekanal propageeriks mitte ostma. NB! See on see minu enda jutt...kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega. 2
terminite mahud pole tühjad. #L ÜLESANNETE LAHENDUSI 25 Lähtudes arutluse mittevasturääkivuse ja identsuse nõuetest, saab nõuda, et kõik, mis on tõsi eelduses, peab tõeseks jääma ning termini „inimene“ maht ja sisu peab identseks jääma. Eeldus väidab, et kõik inimesed on surelikud ja mitte ükski inimene ei saa seega olla surematu. See välistab meie nimekirjast rumalad inimesed. Ent küsimus x-i olemasolust mitteinimeste hulgas jääb veel püsima. 27 5.1.1. Sulelised munevad. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik sulelised on munejad. Tähistused: S – sulelised (eelduse subjekt) ning M – munejad (eelduse predikaat). Eelduse valem: S+ a M–. Ümberpööramine: M– i S–, Mõni muneja on suleline. (Lim.) Muutmine: S+ e (¬M)+, Ükski suleline pole mittemuneja. Vastandamine (¬M)+ e S+, Ükski mittemuneja pole suleline. Transpositsioon (¬M)+ a (¬S) –, Kõik mittemunejad on mittesulelised.
terminite mahud pole tühjad. #L ÜLESANNETE LAHENDUSI 25 Lähtudes arutluse mittevasturääkivuse ja identsuse nõuetest, saab nõuda, et kõik, mis on tõsi eelduses, peab tõeseks jääma ning termini ,,inimene" maht ja sisu peab identseks jääma. Eeldus väidab, et kõik inimesed on surelikud ja mitte ükski inimene ei saa seega olla surematu. See välistab meie nimekirjast rumalad inimesed. Ent küsimus x-i olemasolust mitteinimeste hulgas jääb veel püsima. 27 5.1.1. Sulelised munevad. Väide on tõlgendatav üldjaatavaks: Kõik sulelised on munejad. Tähistused: S sulelised (eelduse subjekt) ning M munejad (eelduse predikaat). Eelduse valem: S+ a M. Ümberpööramine: M i S, Mõni muneja on suleline. (Lim.) Muutmine: S+ e (¬M)+, Ükski suleline pole mittemuneja.
annaabi.ee 
