· Põletikurakud: granulotsüüdid, makrofaagid, lümfotsüüdid äge krooniline põletik põletik · Epiteelrakkude tüüp viitab kuseteede seisundile ja/või põletiku asukohale: - lameepiteelrakkude rohke esinemine osutab võimalusele, et genitaalid olid proovi andmisel pesemata või patsient on rase; - transitoorsed epiteelrakud: põletik alumiste kuseteede piirkonnas ja mitteinfektsioossed uroloogilised haigused; - tuubulusepiteelrakud: neerupõletik (püelonefriit, glomerulonefriit, interstitsiaalne nefriit). · Silindrid pärinevad distaalsetest neerutorukestest. Tervetel võivad hüaliinsilindrid olla hommikuses uriinis, tavaliselt viitavad neerupatoloogiale. 2. Hematuuria ilma põletikurakkudeta uriini sademes. Põhjused: - urolitiaas; - kasvaja; - glomerulonefriit; - tsüstiit; - põiekateeter;
- Võivad põhjustada hüpertensiooni. - Suurendavad beeta-adrenergiliste retseptorite arvu ja afiinsust. - Potentseerivad beeta-adrenergiliste ainete toimet bronhide silelihastele oluline astmaatikutel. · Glükokortikosteroidid shoki ravis glükoneogeneesi soodustav toime, põletiku pärssiv toime; shoki raviks manustatakse lühikese aega jooksul suurtes doosides. · Kasutamine - Lehmade ketoos - Kroonilised mitteinfektsioossed haigused (artiit, bursiit, reuma) - Teised kroonilised protsessid (astma, lihasvalud) - Tugevad allergilised reaktsioonid, anafülaktiline shokk - Autoimmuunhaigused - Kõikidel loomaliikidel avalduvad tugevat põletikuvastaset toimet - Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroidid ei ravi ühtegi haigust, vaid leevendavad sümptome - Infektsiooni olemasolul soodustavad infektsiooni levikut üle kogu organismi!!!
Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel. Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastatavate antikehadega. 2. Omandatud immuunsus 2.1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida kokkupuutel
Ühtlasi hoiab mudaravi ära kroonilise haiguse, nt liigesepõletiku ägenemise, pidurdab selle kulgu ja vähendab ravimivajadust. Et toime oleks püsiv, tuleks ette võtta korduvad mudaravikuurid mitme aasta jooksul. Peamised näidustused piirdenärvisüsteemi haigused (radiku-, neuro-, ja polüneuropaatiad), lihassüsteemi haigused (müoalgiad, müosiidid, lihasatroofiad ja degeneratiivsed muutused), luu- ja liigessüsteemi ainevahetuslikud ja degeneratiivsed muutused (kroonilised ja mitteinfektsioossed liigespõletikud remissioonistaadiumis), sporditraumad ja teiste traumade järgsed seisundid, kroonilise kuluga günekoloogilised haigused, esmane ja teisene steriilsus. Mudaravi võiks ette võtta munasarjapõletiku ja kroonilise eesnäärmepõletiku puhul. Peamised vastunäidustused: palavikulised haigused, kasvajad, verehaigused, südame-vereringe puudulikkus (II ja III staadium), tuberkuloos, neerukahjustused, rasedus. Mudaravi