ringi, siis Maale tagasi jõudes näitavad kellad ühte aega. Või kui tahetakse teada mingite objektide vahelisi kaugusi või kehade pikkusi, siis mõõtmistulemus ei olene sellest, kas keha seisab paigal või liigub. Einstein tuli aga 1905.a. mõttele, et see nii ei saa olla. Ja ta pani aluse erirelatiivsusteooriale, mis käsitleb inertsiaaalseid taustsüsteeme (a = const) ja üldrelatiivsusteooriale, mis vaatleb ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme (a const). Relatiivsusteooria kohaselt näitab kosmoses ringi kihutanud kell vähem (seal on aeg kulgenud aeglasemalt). Ka kehade pikkused olenevad sellest, kas see liigub või ei. See tähendab, et erinevate vaatlejate jaoks võivad pikkused olla erinevad. (Vt. R. March. Füüsika võlu. Ilmamaa, 2000; J. Heidemann, N. Pranzos, H. Reeves, A. Vidal-Madjar. Kas me oleme üksi universumis? Olion, 2001; R.- K. Loide. Sissejuhatus kvantmehaanikasse. Avita, 2007).
Niimoodi on energia mc2 kineetiline energia ruumi ( hyperruumi ) suhtes. E = mc2 on keha aegruumi ( suhtes olev ) ener- gia. 1.3.2 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias 1.3.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed
Niimoodi on energia mc2 kineetiline energia ruumi ( hyperruumi ) suhtes. E = mc2 on keha aegruumi ( suhtes olev ) ener- gia. 1.3.2 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias 1.3.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed
E = mc2 on keha aegruumi ( suhtes olev ) ener- gia. 62 1.2.2 Üldrelatiivsusteooria 1.2.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed
annaabi.ee 
